kolm kangast. Analüüsis on põhinetud ka varasematele töödele, mis on koostatud kursuse Materjaliõpetus ja Tekstiilitootmise tehnoloogia käigus lektor Diana Tuuliku juhendamisel. 3 1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal I kangas Kangas on tasapindse toimse sidusega (Foto 1), kuna paremal poolel on lõime ja koekatteid võrdselt. Pahem pool sarnaneb parema poolega, kuid toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige. Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise
7 Klaasi omadused Kuigi seda on esmapilgul ehk raske usukda, on klaas pigem allajahtunud vedelik või lahus kui tõeline tahke aine. Klaasis on vedelik korrapäratu, juhusliku jaotusega struktuur otsekui külmutamisega fikseeritud – klaasi viskoossus on nii suur, et kristallstruktuuri moodustumiseks vajalik osakseste ümberpaiknemine ei ole võimalik. Klaasi tiheduseks on 2,5, mille põhjal kujuneb 1 mm tasapindse klaasi massiks 2,5 kg ruutmeetri kohta ehk2500 kg kuupmeetri klaasi kohta. Klaasi survetugevus on äärmiselt suur : 1 000 N/mm2 = 1 000 MPa. See tähendab, et 1 cm läbimõõduga klaaskuubiku purustamiseks on vaja umbes 10-tonnist raskust. Kui klaasi painutatakse, mõjub selle ühele poolele survejõud, teisele tõmbejõud. Kuigi klaasi vastupanuvõime survejõule on äärmiselt kõrge, on materjali vastupanuvõime tõmbejõule tunduvalt väiksem.
Kui need ühikud on CGSE süsteemis, siis on sellise vedeliku viskoossus 1 puaas (P), kui aga SI süsteemis, siis on sellise vedeliku viskoossuse ühikuks 1 Pas (1 Paskal x 1 sekund) 1P = 0,1Pas = 0,1 Ns/m2 Vee viskoossus toatemperatuuril on ~1 cP ehk ~10-3 Pas 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. Vedeliku pind võtab raskusjõu mõjul looduslikes veekogudes tasapindse kuju. Pind on väike võrreldes vee massiga. Veetilga vähenedes võtab see aga veetilga, veelgi vähenedes keraja kuju. Veetilga vähenemisel väheneb ka raskusjõu osatähtsus kuna veetilga ruumala väheneb võrdeliselt raadiuse kuubiga, veetilga pind aga raadiuse ruuduga. Pindpinevusest tingitud kõverdumine püüab vähendada pinda antud ruumala piires. Kõvera pinna tõttu tekib täiendav siserõhk. Järgnevas vaatame kõverpinna poolt tekitatavat rõhu muutust
aineteks. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse, siis nimetatakse seda nähtust absorptsiooniks. Elektrokapillarnähtus: Kui pind omab laengut, siis selle pinna pindpinevus erineb ilma laenguta pinna pindpinevusest. Töö, mis on vajalik laetud pinna suurendamiseks on väikesem kui elektroneutraalse pinna suurendamiseks vajalik töö. Vedeliku pind võtab raskusjõu mõjul looduslikes veekogudes tasapindse kuju. Pind on väike võrreldes vee massiga. Veetilga vähenemisel väheneb ka raskusjõu osatähtsus kuna veetilga ruumala väheneb võrdeliselt raadiuse kuubiga, veetilga pind aga raadiuse ruuduga. Pindpinevusest tingitud kõverdumine püüab vähendada pinda antud ruumala piires. Kõvera pinna tõttu tekib täiendav siserõhk. Süsteemi komponendi pindliiga (ehk teiste sõnadega adsorbeerunud aine hulka) pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta.
annaabi.ee 
