Võrreldes labase sidusega on kangas tihedam, paksem, raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad. Koepindne Erinevus lõimepindse toimse sidusega: riide toimne paremal poolel on rohkem kudekatteid. Tasapindne Erinevus lõime- ja koepindse toimse sidusega: toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne. Atlass Atlass-sidusel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted on lõimelõngadest. Suurima levikuga on atlass rapooriga R=5; 8; 10. Atlass-siduses katab lõimelõng 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui
hetkeemotsioonide kujutamine; värv pintslilöögid 3. - 4. alguses tumedad, hiljem heledad dekoratiivne, puhtad, säravad, kirjud tumedad, jõulised, tume pastoosne, hiljem helged 5. lõtv, tundlik pintslitöö tasapindne; lihtsustatud äge, rahutu, tugevad pikad ja peenikesed pintslitõmbed, pastoosne pintslitõmbed; mittetäielik 6. - mütoloogia, religioon, eksootika - teater, kõrts, peod 7. - - - pingestatud 8
1. Haridus 2. Värv Väga mitmekesine; Tinglik värv Puhas, Räiged tugevad dekoratiivne, värvikontrastid; värvuskontrastid eredad, metsikud porised värvid 3. Tehnika Väikesed Tasapindne Mitmekesine Raevukas, Rahutu, lohakas pintslitõmbed talitsematu 4. Teema Hetkmulje Eksistents; Loodusmüstika: Puudub sisu; kõik Negatiivne, eitav mitmetähenduslik etnograafia on positiivne 5. Kompositsioon 6
inimest vähe, apoliitiline negatiivne) positiivne, rõõmus säravad selged puhtad Kompositsioon pinnad, graatsiline asümmeetria Vorm ornamentaalne värviline vari tasapindne tasapindne Ruumilisus rõhutatud, graatsiline Kontuur, siluett Claude Monet, Auguste Ashley Beardsley (g) Edvard Munch ("Karje") G. Munthe, A. Gallen- Henri Matisse, Maurice Renoir, Edgar Degas, C. Antonio Gaudi (a) Mihhail Vrubel Kallela, N. Roerich, (O
asjadest. Kompositsioon Vaikelud Harmooniline, palju Autoportree, portree, liikuv sümboleid graafika jne Ruumilisus Tasapindne Tasapindne ruumiline Ruumiline Vorm Püüdes kõike (nt. Lihtsustatud, ümarad Maalipealne nagu liiguks. Inimeste kujutamine inetute ja labastena. loodust)geomeetriliste ja modelleeritud Tundub nagu taimed realistlik kujundite abil edasi anda. vormid liiguksid ja tähed
Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi
Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Koepindne toimne Kõige harvemini sidus esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasapindne toimne Lõime- ja sidus koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on
planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna
Zakaarkoeline Üldnimetus keerulise sissekootud mustriga kangastele. kangas Taft Tihe läikiv, labase koega ja kangelt hoidev siidriie. Trikoo Trikooriie, masinaga kootud silmuseline riie. Silmuste ühendamise viisi järgi eristatakse koe- ja lõimetrikood. Tviid Jäme villane /poolvillane väikesemustriline või värviliste toppidega mantli- ja kostüümiriie. Tvill Tasapindne toimne kangas. Kleidiriie, mille pealispind on siidise või villase iseloomuga. Pealispinda on kergelt appreteeritud ja kalandreeritud. Kasutatakse ka voodriks. Tüll Võrgutaoline õhuke riie. Vahariie Vettpidav riie või lausmaterjal, mille üks pool on kaetud loodusliku värnitsa või nt.polüvinüülkloriidi kihiga. Kõnek. vakstu. Veluur Sameti prantsuspärane nimetus. Enamasti madala karusega aj
uusehituses kui ka renoveerimissektoris ning on muutnud oluliseks materjaliks igapäevases elus. 2. Tootmine Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2) ning selle tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Täitmaks välistarinditele esitatavaid nõudeid, töödeldakse tasapindne klaas tänapäeval ümber klaaspaketiks, mida valmistatakse spetsiaalsel tootmisliinil. 2. KLAASI TÖÖTLEMINE Klaasi on võimalik töödelda lõpmata hulgal erineval moel. Töödeldud klaas kaitseb nii kuuma kui külma eest. Klaasi töötlemine võimaldab klaasi tugevdada, karastada ning muuta seda turvalisemaks nind helisummutavaks. Lisaks saab klaasi toonida, värvida, vormida jne. [4] 3. Klaasi karastamine Klaasi termiline karastamine töötati välja 1929
igapäevases elus. 2 Klaasi tootmine Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2) ning selle tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk- järgult pehmemaks ja vedelamaks. Täitmaks välistarinditele esitatavaid nõudeid, töödeldakse tasapindne klaas tänapäeval ümber klaaspaketiks, mida valmistatakse spetsiaalsel tootmisliinil. Klaaspaketi valmistamine Pärast üksikute klaasikihtide väljalõikamist ning vajalikke töötlusi, pestakse need puhtaks ja kuivatatakse. Seejärel paigaldatakse ühele klaasikihile nakkuva mastiksi abil vaheprofiil. Vaheprofiil sisaldab kuivainet (absorbenti), mis tagab, et klaasikihtide vahele jääv ruum säiliks kuiva ja kondensaadivaba. Vaheprofiilid on
elus. [1] 1.2. Tootmine Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2) ning selle tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. 5 Täitmaks välistarinditele esitatavaid nõudeid, töödeldakse tasapindne klaas tänapäeval ümber klaaspaketiks, mida valmistatakse spetsiaalsel tootmisliinil. [2] 6 2. KLAASI TÖÖTLEMINE Klaasi on võimalik töödelda lõpmata hulgal erineval moel. Töödeldud klaas kaitseb nii kuuma kui külma eest. Klaasi töötlemine võimaldab klaasi tugevdada, karastada ning muuta seda turvalisemaks nind helisummutavaks. Lisaks saab klaasi toonida, värvida, vormida jne. [3] 2.1. Klaasi karastamine
annaabi.ee 
