R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: (sõltumatult teisest pinge- ja deformatsiooni komponentidest). Liitpingsuse suurim nihkepinge: Ekvivalentse joonpinguse suurim nihkepinge: Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras). normaalpinge (pikkepinge) tangentsiaalpinge (nihkepinge) 4
3 = 0 1 =0 2 Joonis 7.6 Tasandpinguses ja tasakaalus varda puhul: · varda iga mahuelement (Joon. 7.7) on ka tasakaalus: Tasandpinguses varda mahuelement Sisejõud kaldpinnal punktis K y K n yx
nihkepinge: suurim nihkepinge: - 3 Ekv max = 1 max = 2 2 Teooria annab häid tulemusi (vastavalt teimidele) tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras). Priit Põdra, 2004 134 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.3.2.4. Energeetiline ehk neljas tugevusteooria HÜPOTEES:
0,35 0,65 2 4 2 . Teooria annab rahuldavaid tulemusi habraste materjalide surve korral. Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria Piirseisund tekib siis, kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse III 2 max 1 3 . Tugevustingimus ekv III 2 4 2 . Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine. Energeetiline ehk neljas tugevusteooria Piirseisund tekib siis, kui deformatsioonienergia tihedus antud punktis saavutab teatud piirväärtuse 1 IV 1 2 2 2 3 2 3 1 2 . 2 F1 F2 Tugevustingimus ekv
annaabi.ee 
