Emil Kraepelin (15. veb.1856 7. okt.1926) oli saksa pshhiaater. (viksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskiprast copyda) Emil Kraepelini peetakse kaasaegse pshhiaatria ja pshholoogia rajajaks. Tnapevane pshikahirete klassifikatsioon phineb Kraepelini kirjeldatud ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus
(v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4
Horisontaalne väljapanek oli krõpsude riiulis, kus krõpsud olid paigutatud riiuli otsa, et neid oleks parem märgata. Kombineeritud väljapanek oli mahlade riiulis kus mahlad olid paigutatud firmade ja värvide järgi üksteise kõrvale. Kaup oli nendel riiulitel kergesti kättesaadav. Kaupluses kasutati abivahenditest: leti- ja riiulijagajaid, klambri põhimõttel paigaldatavat hinnariba, hinnasedeleid konksudel , ka erinevaid laudu tasanditena ning samuti ka riiulirääkijat. Riiulijagajad on head, sest sageli kipuvad välja pandud kaubad sassi minema ja omavahel kohti vahetama ning neid on mugav kasutada ning neid on lihtne riiulist vajadusel eemaldada. Klambri põhimõttel kasutatavat hinnariba on mugav kasutada, sest selle seest on mugav lisada ja eemalda hindu ning vajadusel ka hinnaribasid välja vahetada. Kaup on riiulitesse paigutatud planogrammi alusel, mis on tegelikult joonis, kus on peal pilt,
teose Lihtsate psüühiliste protsesside mõjutamisest mõnede arstimitega. Uuris vaimse tervishoiu probleeme (väsimust), pannes aluse psühhohügieenile. (Kirjutas ka teose psühhiaatria ajaloost.) Kraepelini töödest kõige kaalukamaks peab J. Saarma tema kliinilise psühhiaatria käsitlust (Psühhiaatria kompendium, 1883), milles Kraepelin toob esmakordselt psühhiaatriasse sümptomide, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühooside süstemaatikast. Ta introdutseeris psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) Kriminaalantropoloogia kurikalduvus, kui atavistlik tung
mõjutamisest mõnede arstimitega. Kraepelin uris vaimse tervise probleeme (väsimust), 19 pannes aluse psühhohügieenile. Kraepelini töödest kõige kaalukamaks peab J. Saarma tema kliinilise psühhiaatria käsitlust (Psühhiaatria kompendium, 1883), milles Kraepelin toob esmakordselt psühhiaatriasse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Kraepilin andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühhooside süstemaatikast. Ta introdutseeris psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. 19. sajandi lõpus ,,kohtusid omavahel" psühhiaatria, neuroloogia ning kirurgia. Lisaks võeti
annaabi.ee 
