KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine.
2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3
ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20...60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Avade sisepindu lihvitakse siseümarlihvitakse siselihvpinkidel. Tasalihvitakse tasapindu kasutades selleks horisontaal- või vertikaaltasalihvpinke.
1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4. Saagimine 4.3.2. Ümarlihvimine 3.5. Viilimine 4.3.2.1.Tsentritega 4.3.2.2.Tsentriteta 4.4. Soveldamine 4.5. Hoonimine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 5.1. Gaaskeevitus 6.1. Karastamine 5.1.1. Propaankeevitus 6.2. Noolutamine 5.1.2. Atsetüleenkeevitus 6.3. Lõõmutamine 5.2. El
märgatavalt madalam. sideainete abil. (joonis: Baloonid; Reduktor; voolik; keevituspõleti) Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime 9) Puurimise põhioperatsioonid ja sellest tulenev piiratud keevitatava materjali Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, paksus (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike hõõritsetakse ja keermestatakse. tootlikkus ja suured kulutused keevitusgaasidele. 1. Keerdpuuri- kasutatakse puurimiseks; 2.Avardit- puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks
suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümarlihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. Ettenihkeliikumised – ringettenihe nt ja pikiettenihe sp – antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr sooritab lihvketas. Joonis 23. Välisümarlihvimine 37. CNC pingid CNC – tehnikat rakendatakse mitmesuguste pinkide juhtimisel. Nimetus CNC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest computer numerical control. Eesti keeles oleks
Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa. Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 68. Kuidas käib tasalihvimine? Töödeldakse tasapindu horisontaal- või vertikaaltasalihvpinkidel. Lihvketas Toorik Horisontaaltasalihvpink Lihvketas Toorik Vertikaaltasalihvpink 69. Elektroerosioontöötlus- põhineb elektrikontaktikohtade purunemisnähtusel, mille põhjuseks on kontaktide vaheline sädelahendus. Töödeldakse elektrit juhtivaid materjale. Kasutatakse lühiajalisi sädelahenduse impulsse. Vaja elektroodi. Pinna karedus sõltub sädelahenduse
ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20…60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Avade sisepindu lihvitakse – siseümarlihvitakse – siselihvpinkidel. Tasalihvitakse tasapindu kasutades selleks horisontaal- või vertikaaltasalihvpinke.
sideainete abil. Lihvketaste abrasiivaine (teemant, lisaks silindrilistele sisepindadele töödelda ka silind- ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) rilisi ja koonilisi välispindu ning tasapindu. Planki- mahuline sisaldus on 20...60%. mine on abrasiivviimistlusprotsess, kus abrasiivosa- Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välis- kesed on surutud töödeldava pinna ja suhteliselt ümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. pehmest materjalist (malm, vask) plankuri vahele. Välisümarlihvimisel (sele 2.49) töödeldakse pöörd- Meetodit kasutatakse tavaliselt suure täpsusega kehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümar- tasapinnalisuse saavutamiseks. Poleerimine on lihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. pinnakareduse vähendamise levinuim meetod. Ettenihkeliikumised ringettenihe nt ja pikiettenihe Lõikuriks on elastne abrasiivketas, -lint või abrasiivi
..14 5 Puurimine 6,3...12,5 12...14 10 Süvistamine 3,2...25 10...15 8 Sisetreimine 0,4...100 7...17 6 Hõõritsemine 0,4...12,5 7...10 6 Kammlõikamine 0,8...6,3 7...9 - Tasalihvimine külgkettaga 0,4...1,6 5...8 5 Soveldamine 0,1...3,2 5...7 - Poleerimine 0,05...1,6 5...6 - Plankimine 0,012...0,2 5...6 - Hoonimine 0,05...0,4 6...8 -