LIIKUMINE JA VANANEMINE Kursusetöö liikumises Juhendaja: Anna Lamber TALLINN 2009 SISSEJUHATUS Vananemine on seotud paljude tunnete ja mõistetega. Tegelikult on see normaalne arengukäik, mis tekitab palju uusi olukordi, millede mõistmine ja neist järelduste tegemine edaspidiseks eluks on tarvilik. Vananemist seostatakse eriti küpsemise mõistega. Vanemasse ikka jõudnud inimesed saavutavad teatud täiuslikkuse oma elutarkuse ja tasakaalutusega ning neid koheldakse teiste poolt vastavalt. Teisest küljest on meie hulgas levinud ja negatiivseid eelarvamusi vanematest inimestest eriti siis, kui nende jõud iseseisvaks tegutsemiseks on kahanenud. Vananemine väljendub ja avaldub suurel määral ka liikumises ja kõigis füüsilistes tegemistes. Vananemisel toimuvad kõigis elundkondades ealised muutused, mis aegapidi vähendavad nende töövõimet. Liikumisvõimele
sokolaad, kartulikrõpsud jm ebatervislik. Peale söömissööstu tabab buliimikut mure oma suureneva kehakaalu pärast. Siis ta oksndab toidu välja. See tekitab omakorda masendust ning viib uue valimatu söömissööstuni. On leitud, et depressiooni ja buliimia korral on samad neurotransmitterid hõlmatud. Selle tõttu on sageli buliimikud ka depressioonis, neil esineb ärevushäireid, obsessiiv-kompulsiivset häiret ja teisi psühhiaatrilisi haigusi, mis on seotud neurotransmitterite tasakaalutusega. Uuringud näitavad, et mitmetel buliimia patsientidel on obsessiiv-kompulsiivne käitumine (OCD) sama raskelt väljendunud kui OCD diagnoosiga patsientidel. Selletõttu ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni. Kasutusel on fluoksetiin, mis aitab serotoniini (neurotransmitter) taset ajus normaliseerida. Kokkuvõte Toitumishäireid (Anoreksiat ja buliimiat) põdedes hävitab inimene ise järk-järgult oma
22% EL-27 töötajatest (2005). Nende inimeste arv, kes kannatavad stressiga seotud probleemide käes, mida põhjustab või süvendab töö, suureneb tõenäoliselt veelgi. Muutuv töömaailm seab kulutuste kärpimise ja väljasttellimise, ülesannete ja oskuste suurema paindlikkuse vajaduse, ajutiste lepingute kasutamise leviku, töö ebakindluse ja intensiivsuse suurenemise (suurem töökoormus ja pinge) ning töö- ja eraelu tasakaalutusega järjest suuremaid nõudeid töötajatele. Stress põhjustab inimestele haigusi ja kannatusi, nii tööl kui ka kodus. See võib halvendada ka tööohutust ning süvendada muid tööga seotud terviseprobleeme, nt luu- ja lihaskonna vaevusi. Samuti mõjutab stress märkimisväärselt organisatsiooni äritulemit. Tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide vähendamine pole mitte üksnes moraalne, vaid ka õiguslik kohustus. See on ka äriliselt väga kasulik. 2002
annaabi.ee 
