võimalused majanduse arenguks. 2. Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel. 3. Tugevdada maakondliku juhtimistasandi koordineerivat ning arengustrateegiaid kujundavat rolli, tagamaks kohalike huvide ja üldriiklike huvide tasakaalustatumat realiseerimist. 4. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arenguvõimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vajadustest
Mõistagi on olemas palju muid orgaanilisi materjale, kuid enamik neist ei sobi kasvupinnastesse ilma eelneva kompostimiseta. Sellisteks materjalideks on näiteks sapropeel ehk järvemuda, reoveepuhastite setted, loomasõnnik jms. Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema lagunemisastmega orgaanilist materjali – see pakuks taimedele tasakaalustatumat toiteallikat veidi pikema aja jooksul. Sellise „reservi“ olemasolu on oluline näiteks sillutatud aladele istutatavate puude puhul, sest täiendava orgaanilise materjali sattumine sillutise alla on edaspidi välistatud; orgaanilise aine tasakaal kasvupinnases kujuneb välja üksnes juuremassi kasvu ja tema loomuliku lagunemise arvel. Haljasalade kasvupinnastes ei ole mõistlik kasutada liiga suuri orgaanilise aine koguseid; orgaanilise
eetilisi väärtusi (instituudi poolt tehtud küsitluste andmed), nähes ajakirjanduse kultuurilist ja rahvuslikku missiooni. Veelgi selekteeruvad teemad, mis raha-ajakirjandust ei huvita. Vahepeal peeti täiesti võimalikuks parteilise ajakirjanduse taassündi (siin ei mõeldud Kesknädala-laadseid väljaandeid). Tänased arengud neid väljavaateid otseselt veel kinnitanud ei ole. Viimastel aastatel on märgata suuremat tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja "tavalisele" inimesele, tasakaalustatumat tegelikkusepilti. Tehnoloogilisi uuendusi silmas pidades tasub meelde jätta aastad 1991-92, mil kõigi suuremate ajalehtede toimetused loobusid kirjutusmasinatest ja läksid üle personaalarvutitele, tinaladu hakkas asendama arvutikujundus. Aastatuhande vahetus aga läks Eesti meediaajalukku veel ühe olulise arengu poolest, nimelt sündisid internetis pidevalt uuenevad online-ajaleheuudised. Ajakirjanduse ärilist poolt puudutavaid nihkeid viimase 15 a jooksul soovitan lugeda
annaabi.ee 
