s õhus +16°C juures on arvuliselt võrdne μm Adiabaatilised protsessid etendavad mõjuva õhusamba raskust. veeauru partsiaalse rõhuga mm Hg). *tööstuslinnades üle 1 miljoni osakese cm³ atmosfäärifüüsikas tähtsat osa: pilvede p=F/S Osakesed võivad olla hügroskoopilised teke, atmosfääri kihistuse tasakaaluolekud Segunemissuhe. (ookeanisoolad) või hüdrofoobsed Adiabaatilise gradiendi all mõistetakse Õhurõhu ööpäevased muutused. Segunemissuhe = veeauru mass / kuiva temperatuuri langust ühe pikkusühiku Õhurõhu ööpäevased muutused õhu mass (g/kg) Udude liigid
Summeerimisel tuleb arvestada reaktsioonivõrrandi tegureid, millega molaarseid entalpiaid korrutada. Organismi elutegevuses, kus on vajalikud organismisisesed energiaallikad milleks on oksüdatsiooniprotsessid, tuleb arvestada rasvade, süsivesikute ja valkude oksüdatsioonil vabanevat soojust, et koostada organismi energiast ... 5.4 Entroopia. Gibbsi energia. Reaktsiooni kulgemise suund iseenesliku protsessi toimumise tulemus looduses on protsessi tasakaal. Protsesside suuna ja tasakaaluolekud määrab TERMODÜNAAMIKS II SEADUS: kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult 1 suunas. NT: soojus läheb iseenesest ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temp. kehale. Protsesside suuna määramiseks kasutatakse abifunktsioonina ENTROOPIA mõistet, kuna kehad koosnevad paljudest osakestest vastab keha kui terviku olekule e-makroolekule palju mikroolekuid. Mikroolekute arvu, mille abil saab teostada antud makroolekut nim. Termodünaamilisek tõenäosuseks W. Entroopia
piirkonnaks: gaasilisele, vedelale ja tahkele kristallilisele faasile vastavad olekud. Piirkondi lahutavatele joontele vastavad faaside tasakaaluolekud. Kolmikpunktile K vastava p ja T V väärtuspaari korral on kõik kolm faasi tasakaalus, st. kui süsteemi ruumala 24 on konstantne, siis püsivad kõigi kolme faasi massid muutumatutena kuitahes kaua. Joonele K-Kr vastavates punktides on tasakaalus vedelik ja gaas, see on aurustumiskõver; joonele K-
käsitleda molekulaarse süsteemi üleminekuna osakeste korrapäraselt liikumiselt suurema tõenäosusega korrapäratule liikumisele. Entroopiat võib vaadelda kui osakeste soojusliikumise kaootilisuse mõõtu. 150 Kokkuvõtteks Entroopia ja termodünaamika 2 seadus Iseenesliku protsessi toimumise tulemus looduses on protsessi tasakaaluolek. Protsesside suuna ja tasakaaluolekud määrab termodünaamika 2 seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult ühes suunas, soojus läheb iseenesest ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale ehk S max 151 Lisa-kordamiseks Termodünaamika II seadus EHK Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemamalt
annaabi.ee 
