oluline seaduse koht. Kõik, mis on all pool ja on samuti õigustloov, ei ole enam nii üldise sisuga, vaid kantud rohkem ametnikkonna vaimust. Seadused peaksid õigusriigis olema paksud, peaksime leidma kõik vajaliku. Tegelikkuses on olukord siiski teistsugune. · Materiaalsed tunnused arendavad õigusriiki kui ideed. Õiguslik kaitse õiguskaitseorganite poolt (eriti sõltumatute kohtute poolt). See ei ole absoluutne, võimude lahusus. Reaalses tegelikkuses eksisteerivad võimude vahel tasakaalumehhanismid, need on formaalselt määratletud, et üks või teine võim ei hakkaks ühe või teise võimu üle domineerima. See pole selleks, et kellegi tähtsust alla kiskuda või tööd segada, vaid neid tasakaalustada. President hindab seadusi läbi põhiseaduse prisma, kui see on vastuolus, jätab ta seaduse välja kuulutamata ja saadab seaduse tagasi. Parlament saab seadust parandada, kuid saab ka presidendi arvamust arvestamata seaduse muutmata jätta
Kõnni hindamine eestvaates Eestvaates patsienti hinnates peab jälgima, kas kõnni ajal esineb mingil määral vaagna lateraalset kallet, liigset kere lateraalsuunalist liikumist, vaagna rotatsiooni horisontaaltasandil või kere ja ülajäsemete roteerumist vaagna suhtes vastassuunas. Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle)
Proportsionaalsus põhimõtte kaudu on tarviline põhjendada sekkumisvalikut. Rõhuasetus Lissaboni leppes ongi pigem protseduurilistel aspektidel vajadus viia läbi vastavustest või põhjendada „EL lisandväärtust“ on nüüd kaotatud. Suhteliselt uue ja tundmatu tulijana on põhiõiguste kontekst Põhiõiguste olemusest tingituna toimivad need üsnagi tõhusate piduritena muuhulgas riivete kaalumisel kui sekkumisvalikute tegemisel. Tasakaalumehhanismid suveräänsuse ja rahvuslike eelistuste kaitseks: Pädevuste piiritletus, subsidiaarsuskontroll EL ja liikmesriigi tasandil (tugevdatud rahvusparlamentide roll aluslepingus ja järjest enam ka siseriiklikes mehhanismides valitsuse tegevust ohjavana), läbipaistvusreeglid, hääleõiguse ja kaasotsustamise ulatus, hädapidurid, sõnaselgelt väljendatud kompetentsid, sillaklauslid minevikus, eelarvepädevus jne. Rahvuslikul tasandil on pädevuste teostamise tasakaalustajateks loomulikult ka