b. II printsiip – soojusmasinaga pole võimalik moondada kogu kulutatud soojusenergiat teisteks eneriga liikideks. Kasutegur jääb alati väiksemaks kui 100%. η<100 ∆ S > 0 S – entroopia 5. Entroopia a. Entroopia kui energia kvaliteedi iseloomustaja – madal kvaliteet – kõrge entroopia; kõrge kvaliteet – madal entroopia b. Entroopia kui süsteemi korrastuse iseloomustaja – entroopia on suur – korrastatus on väike (tasakaalulisus on suur); entroopia on väike – korrastatus on suur (tasakaalulisus on väike) c. Entroopia kasvamine suletud süsteemis (TD II printsiip) – entroopia kasvab alati suletud süsteemis ∆ S > 0 d. Entroopia vähenemine avatud tugevasti mittetasakaalulises süsteemis (struktuuride iseeneslik tekkimine, evolutsioon) – entroopiat saab vähenendada ainult siis, kui avatud süsteemis tehakse tööd
Mõõdab midagi mis on diversiteedile vastupidine. Tähistatakse lambdaga. Valem. Liikide esinemistõenäosuste summa. Näitab tõenäosust et kaks juhuslikult valitud isendit on ühest ja samast liigist. Gini indeks. D=1-lambda. Näitab tõenäosust et kaks kooslusest juhuslikult valitud isendit on erinevast liigist. Hilli perekonna indeksid. Na kus a=0,1,2. Valem. Mida suurem on a seda... N0=S N1=eH' kus H' on Shannoni valem vms. N2=1/lambda E2,0=N2/N0 N2 on väiksem või võrdne N0 1. Tasakaalulisus kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus või suurus? St kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundite või mitte. Kas see tasakaal on püsiv või mitte. 2. Kas kooslused on/võivad olla liikidega küllastunud? 3. Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? Tabel. Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust. Niiskes troopikas on
klassifikatsioon( tasakaalulised vs mittetasakaalulised, interaktiivsus vs mitteinteraktiivsus, koosluste liikedga küllastumist eeldavad sv mitte eeldavad)? Wallace Püüdis seletada troopika suurt liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. Tasakaalulisus vaieldakse selle üle, kas taksonoomiline mitmekesisus on oma loomult tasakaaluline nähtus/suurus; st kas ta kujuneb välja mingite vastandlike jõudude tasakaaluseisundina või mitte ja lisaks kas see tasakaal võiks olla püsiv või ebastabiilne; Kas kooslused on liikidega küllastunud? küllastuvus keskkonna maksimaalne kandevõime, enam liike ei mahu; Milline on biootiliste interaktsioonide roll diversiteedi kujunemisel? biootilistest interaktsioonidest
biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; Bioloogilise mitmekesisuse teoreetilised käsitlused. Peamiselt vaidlus kolme probleemi üle: 1. Kas mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline? Tasakaalulisus - seisund mis tekib vastandlike jõudude toime võrdsustamisel 2. Biootiliste interaktsioonide roll mitmekesisuse tekkel (eriti konkurents) Kui palju koosluse mitmekesisust määravad ära interaktsioonid (konkurents, tarbimine, mutualism). 3. Kas kooslused küllastuvad liikidega? Kas see on üldse võimalik. Kooslus võib olla isendeid täis, aga kas kooslus saab olla liike täis, et sinna rohkem liike ei mahu
annaabi.ee 
