m = n · M(HCl) Reaktsioonis tekkiva etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral kontsentratsioonidest ja on mõjutatud lisatud soolhappest. Katseandmed Uuritud segu: 5 ml 3 M HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml vett Tühja kaaluklaasi mass: 45,174g 5 mL 3M soolhappelahuse mass 5,224g Reaktsioonisegusse lisatud 3 ml etüületanaati mass3,686 g Reaktsioonisegusse lisatud2ml vett mass1,945g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5180 Tiitrimiseks kulunud lahuse ruumala kolb I32,5 mL
VNaOH CM, NaOH = nHCl m = n · M(HCl) Reaktsioonis tekkiva etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral kontsentratsioonidest ja on mõjutatud lisatud soolhappest. Katseandmed Uuritud segu: 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Tühja kaaluklaasi mass: 47,419 g 5 mL 3M soolhappelahuse mass 52,685 - 47,419 = 5,266 g Reaktsioonisegusse lisatud vee mass 55,702 52,685 = 3,017 g Reaktsioonisegusse lisatud etüületanaadi mass 57,502 - 55,702 = 1,8 g HCl lahuse tiitrimiseks kasutatud NaOH lahuse kontsentratsioon: 0,5100 n
aktiivsusel lihtne sisu: 1)ideaalgaasi korral aj=PjP0 (sageli jäetakse P0 ehk standardrõhk 1 bar märkimata); 2)lahustunud aine korral lahjas lahuses aj=[J]/[J]0=1M; 3)puhta tahkise või vedeliku korral aj=1. 59. Kuidas on defineeritud tasakaalukonstant ja mida see näitab? Selgitage tasakaalukonstandi seost vabaenergiamuuduga. Tasakaaluolekus on kõik aktiivsuse oma tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant. Tasakaalukonstandist lähtudes saab hinnata, kui kaugele reaktsioon kulgeb: 1)suure K korral on tasakaal nihutatud produktide suunas (K>1); 2)väikese K korral on tasakaal nihutatud 4 lähteainete suunas (K<1). Teades tasakaalukonstanti saab hinnata, kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 60. Arvutage kontsentratsiooni muutusega kaasnev vabaenergiamuut. - 61
3+ - 2+ Fe + e = Fe 2Cl- -2e = Cl2 - - + + NO3 + 10H + 8e- = NH4 + 3H2O Fe - 2e = Fe 2+ - 3+ 43. Elektroodpotentsiaal, definitsioon. Elektroodipotentsiaal on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. Näitab, mil määral erineb elektrokeemilise ahela kontsentratsioon tasakaalukonstandist. 44. Nernsti võrrand. 45. Elektroodi standardpotentsiaal. Elektroodi standardpotentsiaal E0 Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Standardpotentsiaalidest Eº saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse Eº-ga metallid redutseerivad
Kui Kui reaktsioon on jõudnud tasakaalu, siis konts on konstantsed. Tasakaalus seega k1[A]eq=k-1[B]eq Tasakaalukonstant on . Tasakaalukonstant aega enam ei sisalda, ei ütle midagi reaktsiooni kiiruse kohta. K käib alati reaktsiooni mingi suuna kohta. Antud K on pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant. (p on peal, seega produktid on peal) Vastandsuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant (K-) on vastupidine, seega K=1/K- Tasakaalukonstandist rääkides peab reaktsiooni suund defineeritud olema, peame teadma, mis on lähteained ja mis produktid. Amplituud näitab vahemikku Teine parameeter eksponendi kiiruskonstant kui kiiresti amplituudi ära teeb. Mida suurem k, seda kiiremini platoo saavutatakse. Poolestusaeg aeg mille jooksul on ronitud poolele platoole. k reaktsiooni kõdumise kiiruskonstant. Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga
annaabi.ee 
