Vesi: 0,259 - 0,0212 = 0,2378 mol Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0388 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli -5,1%. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega mõõtevahendeid; tasakaalu saabumise pikast ajast, katalüsaatori juuresolekust suhteliselt suures koguses ja sellega seotud aktiivsusteguri mõjudest.
Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,039 - 0,0212 = 0,0178 mol Vesi: 0,257 - 0,0212 = 0,2358 mol Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0378 mol Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,15. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli 12%. 2014
Reaktsiooni tulemusi analüüsides sain esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstand andmete alusel arvutuslik esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstant tuli "K0"=3,9 Erinevus võis tekkida seoses reaktsiooni kiirusega. Reageeriv segu pidi seisma vä mina lasin sellel seista nädala. Võimalik, et segu polnud lõpliku tasakaaluolekuni jõ segu komponentide lahusesse pipeteerimisel. le: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 oni tasakaalukonstandiks K'C = 4,752. Termodünaamiliste ukonstant tuli "K0"=3,920. Viga tuli 21,2%. iv segu pidi seisma vähemalt 48 tundi või kuni 2 nädalat, liku tasakaaluolekuni jõudnud. Samuti võis erinevus tekkida
VNaOH= 72,2 ml = Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,0404-0,0241=0,0163 mol Vesi: 0,277-0,0241=0,2529 mol Etanool: 0,0152+0,0241=0,0393 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldus: Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 4,35. Katseviga tuli 25,8%, mis on küllaltki suur viga. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega mõõtevahendeid; tasakaalu saabumise pikast ajast, katalüsaatori juuresolekust suhteliselt suures koguses ja sellega seotud aktiivsusteguri mõjudest.
standardtemperatuuril ja võrreldakse seda katselisel teel saadud tulemusega. H 0 = i H 0f ,i - i H 0f ,i prod lähte S 0 = prod i Si0 - i S i0 lähte 0 0 0 G = H T S G0 = R T ln (Ka) Arvutused: Järeldused. Määrasin esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstanti. Reaktsiooni tulemusena ja arvutuste järgi sain esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandiks ~ 4,88 Arvutuslik esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstant oli 5,87 Erinevus võis tekkida seoses reaktsiooni kiirusega. Reageeriv segu pidi seisma vähemalt 48 tundi, mina lasin seista nädala, seega reaktsiooni aeg oli väga aeglane. Võimalik, et segu polnud lõpliku tasakaaluolekuni jõudnud ja meie katses mõjutas reaktsiooni ka lisatud HCl, sest lahuste kogused olid väikesed. Samuti võis erinevus tekkida segu komponentide pipeteerimisel ja kuna etüületanaat on väga
Kirjutati reaktsiooni konstandi avaldus ja anti selgitus keemilise tasakaalunihkumise kohta teises, kolmandas ja neljandas katseklaasis. Katse andmed: Katseklaas Lahuse värvuse Tasakaalu nihkumine muutus 1 Võrdluseks Võrdluseks 2 Muutus tumedamaks Saaduste suunas 3 Muutus tumedamaks Saaduste suunas 4 Muutus heledamaks Lähteainete suunas Konstanti K nimetatakse tasakaalukonstandiks. K on iseloomustav suurus vastavale reaktsioonile: , kus c on aine kontsentratsioon. Konstant K lähtub ainete aktiivsusest, st lahustunud ainete kontsentratsioonidest (ja gaaside puhul osarõhkudest). Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni korral püstitub hetkel, kui päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks ning reagentide ja produktide kontsentratsioonid
. k 2 cA cB Tähistame reaktsioonist osavõtvate ainete tasakaalukontsentratsioonid vastavalt [A], [B], [D] ja [E] ning seega: [D] [E] k1 K , milles K = . [A] [B] k2 Suurust K nimetatakse reaktsiooni tasakaalukonstandiks. Viimane sõltub temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust, kuid ei sõltu reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstant näitab päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhet. Keemilist tasakaalu on võimalik välistingimuste (rõhu, temperatuuri, ainete kontsentratsiooni) muutmisega nihutada päri- või vastassuunas. Keemilise tasakaalu nihkumist kirjeldab Le Chatelier' printsiip: kui muuta ühte neist tingimustest, mille korral
C A a C Bb k 2 algkontsentratsioonist. on võimalik vaid kindla, protsessile iseloomuliku I järku reaktsioonid on näiteks lagunemisreaktsioonid kontsentratsioonide suhte korral. Seda suhet ja hüdrolüüs. nimetatakse tasakaalukonstandiks Kc . Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Liitreaktsioonide jaoks leitakse võrrand eksperimentaalsel Van't Hoffi reegel temperatuuri tõustes 10 teel ja määratakse üldine kiiruskonstant kogu reaktsioonile
v2 = k2 cD c E. Tasakaalu püstitumisel süsteemis v 1 = v 2 , järelikult k1 cA cB = k2 cD cE ja k1 c D c E = . k 2 cA cB Tähistame reaktsioonist osavõtvate ainete tasakaalukontsentratsioonid vastavalt [A], [B], [D] ja [E] ning seega: [D] [E] K= , [A] [B] k1 milles K = . Suurust K nimetatakse reaktsiooni tasakaalukonstandiks. k2 Viimane sõltub temperatuurist ja reageerivate ainete iseloomust, kuid ei sõltu reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstant näitab päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhet. Keemilist tasakaalu on võimalik välistingimuste (rõhu, temperatuuri, ainete kontsentratsiooni) muutmisega nihutada päri- või vastassuunas. Keemilise tasakaalu nihkumise määrab Le Chatelier' printsiip: kui muuta ühte
majapidamisgaasiga või tärklisse tolmuga). 22. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste ja näited. Tasakaalukonstant. Tasakaalu nihkumise ja nihutamise mõisted ja seaduspärasused. Näited. Katalüüs: mõiste, klassifikatsioon. a. Tasakaalureaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mis on pööratavad , st. et need seiskuvad näiliselt, sest kogu lähteaine ei lähe üle saaduseks (nt. N2 + 3H2 2NH3). b. Tasakaalukonstandiks nim. suurust, mille korral päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. c. Tasakaal nihkub kui toimuvad välised muutused (temperatuuri ja rõhu muutused). Le Chatelier' printsiip: tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. Näiteks: Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas
Sellist olukorda nimetatakkse keemiliseks (dünaamiliseks) tasakaaluks. Dünaamilise tasakaalu olukorras mõlemad reaktsioonid kulgevad edasi, kuid ainete kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Nii saab tasakaaluolekus muuta ühe aine kontsentratsiooni, ilma et teiste kontsentratsioonid ei muutuks. Tasakaaluolekus v1 = v2 , seega ' Kuna tasakaaluolekus on k1 ja k2 püsiva väärtusega, siis on nende suhe konstantne: Konstanti Kc nim. tasakaalukonstandiks. Alaindeks ,,c" näitab, et tasakaalukonstandi arvutamisel on lähtutud (molaarsetest) kontsentratsioonidest. Tasakaalukonstandi väärtuse järel enamasti ühikut ei näidata. Tasakaalukonstant Kc sõltub: · reageerivatest ainetest · reaktsiooni toimumise tingimustest (temperatuurist, rõhust, jne.) Tasakaalukonstant Kc ei sõltu: · reaktsioonis osalevate ainete kontsentratsioonidest Kui reaktsioonis osalevad gaasid, väljendatakse nende kontsentratsioone sageli osarõhkude kaudu
annaabi.ee 
