seega elatuvad reklaami rahast. Jah, Eestil on olemas Rahvusringhääling, mille haarde ulatuses on kõik meedia valdkonnad. Erinevus Rahvusringhäälingul ja „kollasel ajakirjandusel“, et ühte rahastab riik, kuid teine peab endale leidma rahastus allika. Seda mida rahastab riik, tasakaalustab neid, kes ajavad taga kasumit, ehk meediaettevõtted. Erameedia, kes ajab taga skandaali ja paneb kogu panuse sellele, et inimesel oleks põnev lugeda, siis Rahvusringhääling pakub inimestele tasakaalukamat informatsioon ja analüüsivamat käsitust. Meediavabadus annab inimesel endast väljendada ning oma seisukohti seletada, ilma kartmata suuremaid tagajärgi, mis sellega võivad kaasneda. Inimesed muutuvad haavatuks, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Leian, et parem on tekitada vähem konflikte ja piirama „kollase ajakirjandust“ ja Rahvusringhääling tasakaalustaks rohkem sellist vaheseisu.
Eestis on õnneks ka Rahvusringhääling, mis hõlmab samuti kõiki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringhääling peab lähtuma teatud seadustest, mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettevõtteid ning võimaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte, siis Rahvusringhääling peaks pakkuma inimestele väheke tasakaalukamat ning analüüsivamat käsitlust. Kokkuvõttes võidab sellest tarbija. Meedia mõju saab väga hästi välja tuua kahe rahvusgrupi käitumise vaatlemisel. On teada, et eestis elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillisündmused näitasid, kui suur jõud on massimeedial inimeste käitumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis.
Rahvusringh��ling, mis h�lmab samuti k�iki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik. Rahvusringh��ling peab l�htuma teatud seadustest, mis kirjutavad ette prioriteedid ja programmi. Riigi poolt rahastatud meedia tasakaalustab kasumit taga ajavaid meediaettev�tteid ning v�imaldab pakkuda mitmekesisemat teemadevalikut. Kui erameedia otsib skandaali, verd ja konflikte, siis Rahvusringh��ling peaks pakkuma inimestele v�heke tasakaalukamat ning anal��sivamat k�sitlust. Kokkuv�ttes v�idab sellest tarbija. Meedia m�ju saab v�ga h�sti v�lja tuua kahe rahvusgrupi k�itumise vaatlemisel. On teada, et eestis elev venekeelne elanikkond ei tarbi eriti eestikeelset meediat. Saadakse teavet Venemaa telekanalitest ja venekeelsetest uudisteportaalidest. 2007 aasta aprillis�ndmused n�itasid, kui suur j�ud on massimeedial inimeste k�itumise kujundamisel. Seda isegi siis, kui tarbija elab teises riigis
nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917). Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu). Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus
annaabi.ee 
