sätestatud järjekorrast 2) Tagastusnõude täitmine (§106-107) – tagastusnõuet saab pantida ja arestida, kuid seda ei ole võimalik loovutada. Tagastusnõue rahuldatakse 30 päeva jooksul selle esitamisest. 3) Tasaarvestus (§105) – maksumaksjal on õigus valida, kas nõuda enammakstud summa tagasi või see tasaarveldada muude maksuseadusest tulenevate kohustustega. Peale Maksu- ja Tolliameti ühinemist on tegu ühe halduriga ning antud piires saab tasaarveldusi teha (näiteks tõlgitasu, trahv või muu võlg). Tasaarveldamise objektideks on kõik maksuseadusest tulenevad kohustused. Näide: kui on tulumaksu makstud rohkem ja samas on isik saanud trahvi siis seda ei saa tasaarveldada, kuna trahv ei tulene maksuseadusest. 4) Aegumine a) üldjuhul on aegumise tähtaeg 3 aastat, N: tagastusnõue b) kui tegemist on tahtliku mittetasumise või -kinnipidamisega, siis on aegumistähtaeg 6 aastat
3) Tulemustasu tingimuste õige fikseerimine.Eriti on see seotud müügipersonaliga, aga ka üldse klienditeenindajatega, kelle tulemustasu aluseks peaks olema klientidelt saadud raha, aga mitte neile müüdud kaup.See sunniks müügipersonali otsima klienti, kes on maksejõulised. 4) Võiks rakendada kliiringmakseid. Üldjuhul on see võimalik siis, kui firmade vahel on kujunenud pikaajalised suhted. Sisuliselt tähendab kliiringu kasutamine tasaarveldusi. 5) Tuleks klientidele soovitada krediitkaardimakseid või arvelduskrediitit (?) 6) Kasutada faktooringut. Kuid faktooringu kasutamisel peab finantsjuht pidama arvestust, kuivõrd otstarbekas või ettevõttele rahaliselt kasulik see on. Peab tegema kindlaks aga kas see on kasumlik. 7) Varase makse soodustus. Anda kliendile maksmiseks mõni päev peale arve saamist ning kui ta kasutab seda lühiperioodi, tehakse talle arve summas allahindlus ehk
Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina. Läänemere kaubandus oli Hansa kaubandus, kus esimesed linnad oli Lüübek ja Riia. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaubandussidemed kohtusid Champagne'is piirkonnas Pariisist ida pool, kus peaaegu aastaringselt korraldati laatu. Kaubandus oli küll rangelt reglementeeritud, aga mitte laatadel, kus kaubeldi hulgi, mitte jae. Laada lõpus sõlmisid kaupmehed tasaarveldusi, et näha, kes kellelt midag saanud on, ja kes kellele võlgu on. 14. saj aga Champagne enam edukas polnud see ala läks krahvide võimu alt Prantsuse kuninga võimu alla ja põhjast lõunasse hakati rändama mööda merd. Kaubanduse regelementeeritus pärines kahest allikast: maaisandatest, kes olid huvitatud tollitasudest ja linnadest, kes olid huvitatud, et tehingud toimuksid nende linnas, mitte naaberlinnas. Olid olemas avatud ja suletud teed, mõnes linnas eksisteeris laoõigus.
annaabi.ee 
