Mitte-esteetilised mõisted palju tegelasi, kahvatuid värve, üht päeva jm tähendusi, mida võib teha igaüks, kel normaalne nägemine, kuulmine ja intelligents. Esteetilised mõisted liigutav, tasakaal, tihedakoeline jm tähendused ja mille tähelduste tegemine nõuab lisaks veel ka maitset(taju, tundlikkus, eristus). Maitse = võime märgata ja eristada. Sõna, mis nõuab oma rakenduseks maitset(Sibley e-mõiste). 3. Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi? e-mõisteid rakendatakse ka igapäevastes olukordades. Sõna tarvitus e-mõistena, sest sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi. Nt ,,raske" Wagneri ooperi või seljakoti kohta matkal. Sõna kasutatakse konkreetse tähendusega, mis on üheti mõistetav. 4. Mida tähendab, E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil? Teatud ME-esteetilised kirjeldused on ühte-sobimatud teatud e-mõistete rakendusega. Kui
kahte liiki mõisteid: mitte-esteetilised mõisted: Selliseid täheldusi võib teha igaüks, kel normaalne nägemine, kuulmine jms … ja intelligents. esteetilised mõisted: Selliste tähelduste tegemine nõuab lisaks veel ka maitset (tajumisvõimelisust, tundlikkust ja esteetilist eristusvõimet). Maitse = võime märgata ja eristada. 3. Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi? Sõna kasutatakse konkreetse tähendusega, mis on üheti mõistetav. 4. Mida tähendab, E-mõisted on reeglist valitsetud negatiivsel viisil? Teatud ME-esteetilised kirjeldused on ühte-sobimatud teatud E-mõistete rakendusega. Kui mulle räägitaks, et kõrvaltoas olev maal koosneb üksnes kahest väga kahvatust sinisest ja valgest triibust, siis ei saa see maal olla “kirev-uhke,” “räige,“ ”leegitsev” “kuum,” “toretsev.” 5
2. esteetilised mõisted – selliste tähelduste tegemine nõuab lisaks veel ka maitset (tajumisvõimelisust, tundlikkust ja esteetilist eristusvõimet), maitse=võime märgata ja eristada; Sibley kutsub sõna, mis nõuab oma rakenduseks maitset, e- mõisteks. Nt „sügavalt liigutav“, „pildil puudub tasakaal“. 3. Mis tähendab, et sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitusi? Täpsem on ütelda mitte „e-mõiste“, vaid sõna tarvitus e-mõistena, sest sõnal võib olla ka mitte-esteetilisi tarvitus ehk see oleneb kontekstist. Nt „raske“ Wagneri ooperi või seljakoti kohta matkal. Mõned sõnad funktsioneerivad ainult või enamasti ainult e-mõistetena nii kunstis kui igapäeva elus (nt graatsiline, delikaatne, elegantne jne), aga paljusid sõnu tarvitatakse harva e- mõistetena (punane, soolakas, kõver jne). 4