Valgustuses 50 Hz, pinge 220 V. 3 erinevat väärtust: hetk-, efektiiv-, max e amplituudväärtused. Av suund ei muutu. 11. Vahelduvvoolu graafik ja võrrand + ülesanne. i = I*m *sinωt e=E*m* sinωt u=U*m* sinωt 12. Trafo Vahelduva pinge ja voolutugevuse tõstmiseks või alandamiseks. Koosneb vähemasti kahest mähisest, südamikust, primaar- ja sekundaarmähisest. Töötamise põhimõte – muundavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Südamiks kokkupressitud teraslehtedest, et rauakadusid vähendada.
iseloomustab võimsus, mis nagu alalisvooli korralgi on leitav voolutugevuse ja pinge korrutamise teel. P=UI cos Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis
On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe tühjaks.2)kui kondensaator on tühjenenud indutseerib pooli kaduv
vähendada? Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite lühisrootorite uurded kitsaste sügavate ristküliku kujulised, milles paiknevad mähiselatid. Lk 264 1. Mis on elektriajam? Elektriajami all mõistetakse elektrimootorit koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleer- ja kaitseseadmetega. Elektrimootor on elektriajami üks osa. Lk 236. 8. Millised tarvitid tekitavad elektrimootorile ühtlase koormuse? Kuidas valida neile tarvititele vajalik elektrimootori võimsus? Ühtlase koormuse tekitavad ventilaator, veepump jne. Kuidas valida mootorit- tuleb teada käitatava seadme poolt tarbitavat võimsust P, nõutavat pöörlemissagedust f, pöördemomenti M, etteantud voolutugevust I. Elektrimootor peab töötama võimalikult täiskoormuse lähedasel koormusel, sest siis on ta kasutegur ja asünkroonmootoril ka võimsustegur maksimaalsed. Perioodiliselt muutuva
61. Sõiduki tuleviku elektrisüsteem 12 V standardse elektrisüsteemi korral esitatakse akule vastuolulisi nõudeid: a) aku mahutavus tuleb valida nii, et see oleks vastav käivitusnõudele; b) samas peab olema tagatud teiste elektriseadmete varustamine elektrienergiaga (pinge kõikumine võimalikult väike). Käivitamisel on akul suur koormus (300... 500 A). Sellega kaasnev pingelang on ebasoodne teistele tarvititele, eriti elektroonilistele juhitmissüsteemidele. Erinevalt mootori töötamise ajal, millal aku mahutavus on põhiline tegur, on voolutarve minimaalne. NB! Ühe akuga ei saa rahuldada vastuolulisi vajadusi. Ühe aku süsteem esitab akule 2 vastuolulist nõuet: a) anda piisaval hulgal tugevat voolu käivitamisel; b) tagada püsiv pinge pingetundlike elementide toitel.
annaabi.ee 
