ugalased olid läinud üle Ümera ja et lahing toimus vasemal, põhjakaldal jõe soise oru ja soo vahel. Mäesalu jutu järgi tuli selgus, et arutu tegu oleks jääda lõunakaldale tagaajajid ootama (sel ajal oli Ümer jõe kallsi küllaltki vasine ning soine), sest lüüasaamise korral oleks jägi tõkestanud taganemise või põgenemise. 6. oktoorblil aastal 2010, ,,Eesti Päevalehe" Enn Tarveli artilklit ,,Ümeraeestlast lahing 800 aastat tagasi." ning 25. septembril aastal 2010 ,,Postimehe" artiklit ,,Ajaloolase värske teooria: Ümera lahingut võisid alustada hoopiski sakslased." lugedes, ei saanud ma midagi uut teada. Enn Tarveli ning otseloomulikult ja Alo Lõhmuse seisukohad ühtivad täielikult Ain Mäesalu omaga. See tähendab, et lahing toimus oletatavasti siiski
trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna. Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 18811884 Jaan Jungi poolt teostatuna. Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni teaduslikus mõttes parimaks tõlkeks peetakse 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi tõlgitud ja Enn Tarveli toimetatud versiooni, kus paralleelselt eestikeelse tekstiga on olemas ka ladinakeelne. Sellest on ilmunud kaks uustrükki (1993. ja 2005. aastal), kus ladinakeelne tekst puudub
valitsemise ajal ,,hakkas püha evangeeliumi valgus Liivimaa linnades särama. Ja kui ta inimesi Jumala õigele mõistmisele oli valgustanud, nõnda et need paavsti jultunud tegudest ja kõlvatustest aru said, hakkasid nad kohe puujumalate vastu sõdima ja võtsid kirikud tormiga ära ja viskasid ebajumalad välja, ka viisid nad kiriku ehted ära, nõnda et ei ole teada, kuhu need kadusid." (Russow 1993: 68.) Sellestsamast vaimust on kantud ka eesti ajaloolase Peeter Tarveli kokkuvõte 1936. aasta Eesti Entsüklopeedias. Ühemõtteliselt on ta kirjutanud, et katoliku kirikust oli oma tsentraliseeritud paavstivõimuga ja riikidele pealepandud kõrgete rahaliste maksudega kujunenud arengu tõkestaja. ,,Pealegi oli kat. kirik keskaja lõpul mandunud ja ilmlikustunud ning vaimulik seisus kõlblalt madalamale tasemele langenud." (Tarvel 1936:110.) 1995. aasta Eesti Entsüklopeedia on hinnanguis tagasihoidlikum,
Pärast ka töö eriosakonda hoiule, salastatud. Isegi ustavaid inimesi, kes sobiliku skeemi jäärgi käsitlesid aga kuna teema selline, et andmeid ei sobinud. Institutsioonidevälised ajaloolased Nõukogude ajal ka eraviisilisi ajalookirjutajaid, sahtlisse, et ehk kunagi näeb ilmavalgust. Nt perekonnalugude puhul. Tõsisemat teaduslikku uurimistööd ei saanud teha, suutsid vaid mõned üksikud, nt Lembit Mark, kes TÜ-s õppinud, 1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi Eestoisse, 1945 enne paguluses, siis tuli tagasi. Reformeerunud paarsada, kes võinuks pagulusse jääda aga naasid ja represseeritud said. Mark tööd kirjanduse kateedris, halva eluloo tõttu Saksa sõjavägi üks aasta, pidi lahkuma TÜ raamatukokku tööle. 1950. aastatel oli sunnnitud lahkuma, sai tööd maaparanduses, surmani insenär. Kaks uurimust, mis tal hetkel arvestatavad. Ülevaade Eesti vane,ast kroonikakirjutusest
annaabi.ee 
