Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tartlan" - 5 õppematerjali

tartlan

Kasutaja: tartlan

Faile: 1
Toiduidee koostamine arvutis
7
doc

Toiduidee koostamine arvutis

TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee

Informaatika → Arvutiõpetus
38 allalaadimist
INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE
12
doc

INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE

2. Kuusik, A. (1978) Kartulimardikas: bioloogia ja tõrje. Tallinn: Valgus 3. Kaasik, M. (2007) Kurje putukaid on tänavu palju. [WWW-materjal] http://www.lounaleht.ee/index.php?l=224&n=2122&p=1 (vaadatud: 01. 04. 2009) 4. Radcliff, E., Ragsdale, D. Colorado Potato Beetle [WWW-materjal] http://www.vegedge.umn.edu/vegpest/cpb.htm (vaadatud: 01.04. 2009) 5. Kartulimardikas [WWW-materjal] http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9082 (vaadatud 02.04.2009) 6. Tartlan, L. Kartulimardikas on osutunud tülikaks kahjuriks [WWW-materjal] http://www.aiandus.ee/loe.php?id=3370 (vaadatud 03.04.2009) 7. Tartlan, L. Kartulimardika kahjustusi vähendab hoolikas tõrje [WWW-materjal] http://www.maaleht.ee/2008/07/21/maamajandus/1074-kartulimardika-kahjustusi-vahendab- hoolikas-torje (vaadatud 04.04.2009) 12

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
äriplaan
8
doc

äriplaan

Kleepsumasinad 5000.- Vajalik tarkvara 9000.- Puhkeruumis sisustus 3000.- Faks, printer, skanner 2990.- Laud 1800.- Kokku: 345780.- 5.3 Tööjõud Ettevõtte algusperioodil on tööjõuks: Mina ja Taavi Arus. Edaspidi liituvad ka Henrik Tartlan ning Rene Juuse. Me lepiksime minimaalse palga ning ületundidega juhul kui see oleks möödapääsmatu. Oleme valmis andma endast kõik ettevõtte edukuse nimel. 5.4 Personali palgad Tööline Kuupalk Direktor Sõltuvalt kasumist (~12 000.-) 3t Sõltuvalt kasumist ja tööga hakkama saamisest (~8000.-)

Majandus → Majandus
595 allalaadimist
E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele
16
docx

E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. (23.01.2013) Suurema C-vitamiini sisalduse korral on kartulisaak kvaliteetsem, kuna C-vitamiini anioonrühm on tugevaks redutseerijaks, mis hoiab ära või tasakaalustab oküdeerumist ja tagab sellega mugulate kvaliteedi püsivuse ning pikema tarbimisperioodi. Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste üheks põhjustajaks C-vitamiini sisalduse vähenemine. C-vitamiini sisalduse vähenemine toimub ka toiduks valmistamisel kasutades kuumtöötlust. (Tartlan, Luule. Eesti Maaviljeluse Instituut). Et saada koostiselt kvaliteetne kartulisaagis on oluline kasvatada kartulid täisküpsuseni. Lühikese puhkeperioodiga sordid tuleks realiseerida sügisperioodil. (Kartul maheviljeluses 2000.: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2000). 3. Kartuli säilumist mõjutavaid tegurid Kartuli säilumist mõjutavad tegurid: 1. geneetilised omadused (liik, sort) 2. kasvatamistingimused 3. koristusküpsus 4. koristusaeg ja tehnoloogia 5

Keemia → rekursiooni- ja...
8 allalaadimist
Kartuli seenhaigused ja tõrje
34
docx

Kartuli seenhaigused ja tõrje

5 sissevajunud kõvad laigud, mis kiirtena tungivad mugula sisemusse, kahjustades sellega seega ka mugulat. Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell). Mullas võib nakkus levida haigestunud pesast kuni 20 cm kaugusele (Joonis 1). Mugulate nakatumise vältimiseks kuhjatakse viimasel vaheltharimisel hoolikalt mulda vagudele. (L.Tartlan, 2005) Kartuli-lehemädanikku saab tõrjuda, ennetada mitmeti: 1. Kasutada keemilist tõrjet. Ei tohiks siiski unustada, et kasutaksime tõrjemeedet keskkonnale sõbralikes kogustes. 2. Kasvatada haiguskindlaid sorte ( nt hilise kasvuga Anti ja Ando, keskvalmivatest Reet ja varavalmivatest Jõgeva kollane). 3. Sorteerida hoolikalt seemnematerjali. Põllul esimeste haiguskollete tekkimisel pealsed eemaldada,et haigus ei saaks veega uhutud mulda. 4

Põllumajandus → Põllumajandus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun