Talupojale tuli anda nii palju haridust kui hädaks vajalik mitte aga teda täielikult harima, veelgi vähem iseseisvalt mõtlevaks-analüütiliseks isikuks kujundama. Seepärast sisaldasidki esimesed õpetlikud ilmalikud käsiraamatud peamiselt sotsiaalse toimetuleku õpetusi ja eetilisi juhiseid kristlikuks eluks. 18. sajandil oli kasutusel ka eestikeelne aianduse käsiraamat: ,,Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha" Tarrtu, 1796. Raamatu on läti keelest tõlkinud ja eesti keeles välja andnud Friedrich David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on Samuel von Holstr (1740-1809). teos algab kohe õunapuude kasvatamisest ,,Mis puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga
jäi alles vaid väravatorn. 19. sajandil läks Edise mõis Rosenite suguvõsa valdusse, kellele kuulusid Ida-Virumaal veel näiteks Mäetaguse ja Illuka mõisad. Suguvõsa on tuntud oma haridus- ja kultuurilembuse poolest ja seotud näiteks balti-saksa näitekunsti algusega. Viimaseks omanikuks oli Alexander Andreas Ernst von Baer. Ülemaailmselt tuntud loodusteadlase Karl Ernst Baeri poeg Alexander Andreas Ernst Baer lõpetas Tarrtu Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadikraadiga. Abielludes Edise mõisaomaniku tütre Katharina von Roseniga omandas ta ka Edise, Pühajõe ja Konju mõisa. Mõisa võõrandamisel 1919. aastal olid selle omanikeks Sofie von Jermolov ja Katharine von Baer. Eesti iseseisvuse algaastail, pärast maareformi läks Edise tänutäheks teenete eest Vabadussõjas Viru rinde juhi kindal Aleksander Tõnissoni valdusesse. Endisest mõisast kujunes lühikese aja jooksul eeskujulik talund
Riikliku Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjoni toel asutati arstiteaduskonna juurde 1938. a Eugeenika instituut, üha enam leiab oma kohta kehakultuuriõpe. Üliõpilaste vastuvõtt kasvas samuti ning vahendeid lisandus ka teadustöö jaoks. Koproratiivne ühiskonnakorraldus andis arstkonna (ja rohuteadlaste) esindajatele otsese juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann (1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja. Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja
annaabi.ee 
