Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Seetõttu esinevad rabas mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid ja puud on jändrikud. Rabad Rabasid ohustab kuivendamine-kaevandamine. Kui ei taastata liigveelist olukorda, siis raba ei taastu
nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. · Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõrdalt kased, tarnastik) · Siirdesoole on iseloomulikud sookask ja madal kask segus männgia. Lääne-Eestis ka porss (?) Rabad · Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas (turasamblaturvas). · Soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasuttavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Esinevad mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid, puud on jändrikud.
on iseloomulikud lammi-kamar-, lammi- glei- või lammi-madalsoomullad. Lamminiitude taimkatte lopsaka kasvu tagavad tulvavee toodud toiteained. Üleujutuse kestus ning tulvaveega niidule toodud setete hulk sõltuvad lammi suhtelisest kõrgusest ja jõe voolukiirusest; sellest tuleneb ka taimekoosluste suur erinevus piki niiskusgradienti. Veekogude kaldaalal kasvab paljudes kohtades lammiroostikku, mille moodustavad kas pilliroog või päideroog. Märjemaid lamminiite katab kõrge liigivaene tarnastik, veekogust kaugemal, lühemaaegse üleujutusega paikades kasvavad madalamad tarnad ning taimkate on liigirikkam. Lamminiidud on kujunenud raadatud lammimetsade asemele, pikaaegse üleujutusega aladel on paiguti ka esmaseid niite. Kui lamminiite enam ei niideta, nad võsastuvad või metsastuvad. Praeguseks on lamminiite säilinud kõige rohkem suuremate jõgede – Emajõe, Kasari, Pärnu, Põltsamaa ja Pedja jõe – lammidel ning järvede (nt Peipsi) ääres. Soostuvate niitude klass
annaabi.ee 
