ja imades säält jumalikku rikkust ta täiuslikumaks saab iga hetk. Üksinduse randadel Mõnikord kujutelm endaga viib su läbi maailma, mis magab. Mäletan, igatsus ringutas tiibu mu tolmunud künnise taga. Kuidas mind kutsus ta lummurinime hukutav imepära! Ma seisan ses elus kui pärli ees pime ja ometi naudin ta sära. Mäletan, heledas hommikupuhtes tõusin kui pakatav rohi, aldina valu ja valguse suhtes, rõõmus, et tajuda tohin kõike, mis tundeile tarmukust annab: kevadepuhanguid noori, mängurikirge, mis õlgadel kannab sõnatu kurbuse loori, pahe ja vooruse võitlusenimbust rahutuil otsisklusretkil, joobumust, võimsalt mis meeltesse imbus eneseületushetkil. Magusalt läbi mu loomuse põikus üksolek mulla ja tõega, milles peab sobima võluga võikus lihtsalt kui lihase õega. Kirjas on öeldud, et armastus käitub sageli veidralt kui varas: siseneb vargsi ja võitjana läitub südames andumisaras.
süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D.Salingeri ,,Kuristik rukkis" : kokkuvõte süzeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm, tänapäeval kõige hõlmavam ilukirjanduslik
või teatud raskes olukorras toime tulla. Selle olemasolu määrab: valmisoleku olukorras hakkama saada, stressikindluse, visaduse eesmärgi saavutamiseks, tunnete tekke, motivatsiooni tegutseda, alateadliku soovi harjutada eduka käitumise võitteid, käitumise tegeliku sooritamise. Eneseefektiivsus põhineb edu ootusel, tõstab ensehinnangut. Kõrge eneseefktiivsusega isikud panustavad tegutsemisse rohkem eneseusku, jõupingutusi, tarmukust, visadust. Samal ajal kui kõrge enesetõhusus annab selge eelise edu saavutamisel, on madalal eneseefektiivsusel mitu olulist miinust: ülitundlikkus oma puuduste suhtes, isiklike vigade sidumine oma madala õpivõimega, ahistav enesekriitika, sooritusvõimet kahjustav ebakompetentsuse taju, klammerdunud ebaeduka stsenaariumi külge elus, häiritus automaatmõtteist, et inmene ei kõlba millekeski, motivatsiooni alanemine oma