majanduslikke erinevusi. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ning majandusele. Heaolulõhe ületamine EL võib olla üks maailma rikkamaid piirkondi, kuid nii ELi liikmesriikide vahel kui ka nende siseselt esineb jõukuse osas suuri erinevusi. Kõige jõukam riik Luksemburg on enam kui seitse korda rikkam kui Rumeenia ja Bulgaaria, kes on kõige vaesemad ja uuemad ELi liikmesriigid. ELi liikmelisuse dünaamiline mõju ühendatuna tarmuka ja sihipärase regionaalpoliitikaga võib siiski anda häid tulemusi. Solidaarsus ja ühtekuuluvus ELi regionaalpoliitika eesmärk on: · aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali; · luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse; · viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele.
Tavaliselt teeb president ettepaneku moodustada valitsus erakonnale, kellel on uues Riigikogu koosseisus kõige rohkem kohti. Seejärel tuleb sellel erakonnal hakata otsima liitlasi, et moodustada üheskoos piisava parlamenditoetusega valitsus (koalitsioonivalitsus). Eestis on veel erakondi (Erakond Eestimaa Rohelised, Vene Erakond Eestis, Eesti Vasakpartei, Konstitutsioonierakond jt), kuid nende liikmete arv on praegu veel liialt väike, et valimistel saavutada esindatus Riigikogus. Tarmuka ja aktiivse tegevusega saavad ehk hoopis neist suured tegijad Eesti poliitilisel maastikul. Elame, näeme. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra
moodustada üheskoos piisava parlamenditoetusega valitsus (koalitsioonivalitsus). Eestis on veel erakondi (Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Eesti Iseseisvuspartei, Rahva Ühtsuse Erakond jt), kuid nende toetajate arv on praegu veel liialt väike, et valimistel saavutada esindatus Riigikogus. Uusim poliitilisele areenile ilmuja on Eesti 200 (esimees Kristina Kallas) nii vasakult kui ka paremalt muutusi taotlev vastloodud partei. Tarmuka ja aktiivse tegevusega saavad ehk hoopis viimati nimetatud parteidest suured tegijad Eesti poliitilisel maastikul. Elame, näeme! Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust pärineb komme jagada poliitikud parem- ja vasakpoolseteks? Kas nende erinevus oli kohe sama suur kui praegu? 2. Millal hakkasid parempoolsed poliitikud kardinaalselt vasakpoolsetest erinema? Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks
annaabi.ee 
