Tarmo Dulinets TA2 SOA ja terminali käsud Essee keskendub SOA olemusele ning mõningatele terminali käskudele. Essee eesmärk on tuua välja SOA põhimõte ning eelised või puudused ja mõned terminali käsud, mille kohta vähem teatakse. SOA (Service Orienterd Achitecture teenustepõhine arhitektuur) on ettevõtete tarkvararakenduste arendamine sellisel viisil, kus tarkvara protsessid on jagatud teenusteks, mis on seejärel tehtud võrgus kättesaadavaks ja leitavaks. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada vastavalt ettevõtte vajadustele, varjates aga samal ajal selle rakendamise aluseks olevaid detaile. SOA lahendab äriprotsesside lahenduse, töövoolu ja rakenduse integratsiooni olemasolevate lahenduste keerukust, paindumatust ja nõrkusi
tarkvara LonWorks energia kontrolli võrkudes. LonScannerTM Protocol Analyzer - Pildistab, analüüsib, iseloomustab ning kuvab kontrolli võrgu paketid lihtsa vormi. LNS Plug-in Source aitab tõhustada ja laiendada oma lemmik LNS vahendeid selle ulatuslikku tasuta Echelon ja kolmanda osapoole pluginaid. 4.2 Arendaja tööriistad FTXL Developer's Kit - Tasuta vahend hoone LonWorks-toega tooteid kasutades FTXL 3190 transiiver lahendus. LNS® Application Developer's Kit Arengumaade jaoks tarkvararakenduste ja tööriistad LonWorks võrkudes. Microprocessor Interface Program (MIP) Developer's Kit Võimaldab toote peamine mikroprotsessor kasutada Neuron ® kiip nagu kaasprotsessor kontrolli võrgurakendustest kuni 4096 võrgustiku muutujad. Mini FX Evaluation Kit - Toetab hindamine LonWorks kontrolli võrgustike kaudu kirjalikult, koostamise ja laadimise rakenduste seadmed varustatud Neuron- protsessoriga.
• Construction: detailne kavandamine, realiseerimine ja testimine, • Transition: süsteemi käitamine. Öeldakse et see on äärmiselt mitteagiilne. Aga tegelikult see on küllaltki agiilne. Lihtsalt rõhu asetused on erinevad. Sõltub ajast. Kõigega tegeltakse enam vähem samal ajal. Nt testimine käib lainetena. Tehakse erinevates iteratsioonides nii, et erinevatel tarkvaraprotsessi etappidel on erinevad rõhuasetsused. Tarkvararakenduste liigid Tarkvararakenduste liigid: • Kohalikud (stand-alone) rakendused, nt. MS Office ja fotode manipuleerimise süsteemid; • Interaktiivsed transaktsioonipõhised rakendused, nt. pangarakendused ja e-kaubanduse rakendused; • Mähisrakendused (embedded control systems), nt. ABS-pidureid ja mikrolaineahju kontrollivad süsteemid; • Andmetöötlusrakendused (batch processing systems), nt. arvete ja palgaarvestuse süsteemid; • Meelelahutusrakendused, nt
kasutusprotsesse. Süsteem, mis koosneb riistvarast, tarkvarast ja inimestest. Sotsio-tehniliste süsteemide omadused: 1) Süsteemi kui terviku omadused sõltuvad selle komponentidest ja nende seostest. 2) Süsteem ei anna sama sisendi puhul alati sama väljundit. (Mittemääratud käitumine) Mis on süsteemitehnika? Sotsio-tehniliste süsteemide spetsifitseerimise, kavandamise, realiseerimise, valideerimise, installeerimise ja hooldamise protsess. Tarkvararakenduste liigid Kohalikud (stand-alone) rakendused, nt. MS Office ja fotode mainupuleerimise süsteemid Interaktiivsed transaktsioonipõhised rakendused, nt. pangarakendused ja e- kaubanduse rakendused Mähisrakendused (embedded control systems), nt. ABS - pidureid ja mikrolaineahju kontrollivad süsteemid Andmetöötlusrakendused (batch processing systems), nt. arvete ja palgaarvestuse süsteemid Meelelahutusrakendused, nt. mängud Modelleerimis- ja simulatsioonirakendused
o Klient o Arendaja o Kasutaja Tarkvaratehnika kui distsipliini eesmärgid o Kuluefektiivne tarkvaraarendus o Tarkvaraarenduse organiseerimine kogu tarkvara elukaare ulatuses, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega o Hõlmata tarkvaraarenduse kõiki aspekte, mitte ainult tehnoloogiat. Millised on parimad tarkvaratehnika meetodid? o Erinevat tüüpi meetodid erinevat liiki süsteemidele Tarkvararakenduste liigid o Kohalikud (stand-alone) rakendused, nt. MS Office ja fotode manipuleerimise süsteemid o Interaktiivsed transaktsioonipõhised rakendused, nt. pangarakendused ja e-kaubanduse rakendused o Mähisrakendused (embedded control systems), nt. ABS-pidureid ja mikrolaineahju kontrollivad süsteemid o Andmetöötlusrakendused (batch processing systems), nt arvete ja palgaarvestuste süsteemid
Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks. 3 OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel töötavad protokollid nagu HTTP, FTP, Telnet, SMTP, POP3, IMAP4, SNMP. Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb
annaabi.ee 
