Tegutseja jaoks kirjeldatakse kasutusjuht teksti v muude UML diagrammidega. 12. Süsteem (Kasutusjuhu diagrammi puhul) Ristkülik, UML paketi sümbol või ei kujutatagi, esindab kõiki võimalike kasutusjuhtusid, tegutsejad (kes paigutatakse süsteemi piiridest väljapoole), kes moodustavad süsteemi jaoks keskkonna. 13. Tegutseja Ehk see, kes suhtleb süsteemiga, käivitab kasutusjuhu. Ei pruugi olla tingimata füüsiline isik, aga enamasti on. 14. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust? Isiku ja varade mudeli näide. Nt algul sai isik omada ainult maju, aga kui mudelit muuta saab lisada muud tüüpi varasid. Pärast mudeli muutmist saab välja lasta tarkvara patchi (L) 15. Mille järgi antakse tegutsejale nimi? Roleplay...Rolli järgi nt ,,müüja", ,,klient" jne. 16. Tarkvarasüsteem vs ärisüsteem Tarkvara nt ÕIS Äri nt restoran 17. Milliste süsteemidega tegeleme sellest aines? Äri (puhas valdkond), tarkvara (rakendus) ja füüsiline süsteem (tehnoloogia).
f. Vajadusel lisa alamkasutusjuhud ja extend/include seosed. Milline on praktiku jaoks kasulik skoop tarkvara kasutusjuhu jaoks? Millistele tingimustele tarkvara põhikasutusjuht peaks vastama? Tegutseja funktsionaalsele eesmärgile vastav põhikasutusjuht on "elementaarne äriprotsess" ehk Tegevus ning (potentsiaalselt iseseisev) "tarkvaraseanss". Inimene käivitab tarkvara eesmärgiga konkreetset kasutusjuhtu teha. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust? Muudame mudelit (vt. järgmist slaidi) Ja loome muudetud mudeli alusel vastava (Omandisuhete registri) tarkvara uue versiooni Kelle (organisatsioon, inimesed) poolt, Millal ja Miks töötati välja UML keel? 1990-ndatel o Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh (firmaga Rational Software) standardiks Object Management Group (OMG) poolt 1997 . Aastal 2000 tunnistati UML ISO tööstusstandardiks tarkvaramahukate süsteemide alal.
sinihambatünga ohvriks. Zombi on arvuti, mis on pealtnäha täiesti korras, kuid mida kontrollib võrgus asuv küberkurjategija ning mis koos teiste omasugustega kuulub ülevõetud arvutite võrku botnetti. Trooja hobune, lühendatult troojalane on selline pahavara, mis sokutab end teie arvutisse näiliselt süütu rakendusena, kuid käivitamisel pakib lahti oma pahategeva poole (või tirib selle internetist alla). Tulemüür kujutab endast kas tarkvararakendust või spetsiaalset seadet, mille põhiülesandeks on reguleerida liiklust erineva turvatasemega arvutivõrkude vahel, eraldades näiteks väiksema kodu- või kontorivõrgu ülejäänud internetist. Kui ehitiste puhul peab tulemüür takistama tule levikut ühest hoone osast Senikaua, kuni arvutiprogramme loovad inimesed, esineb neis ikka mõni viga. Mida keerulisem süsteem ja mida rohkem inimesi selle valmimisel osales, seda suurem on ka vigade tõenäosus.
DIGITAALSE DOKUMENDIHALDUSE VAJADUSED Dokumentide loomine ja saamine Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab nt. mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina. Integreeritud infosüsteemides peab info jäädvustamine dokumendina ning dokumendi edasise haldamise kontroll olema fikseeritud funktsionaalsusnõuetega juba süsteemi väljatöötamise käigus. Dokumendisüsteemid ei ole seni laialt kasutusel dokumentide loomiseks, vaid pakuvad
Samas on operatsioonisüsteemi olemasolu hästi arusaadav näiteks programmeerijatele: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis peaks iga uue rakenduse looja rakenduses ära kirjeldama ka riistvara iseärasused, protsessori, mälu ja erinevate komponentidega suhtlemise korra jne. Iga riistvaras tehtav muutus peaks kajastuma ka igas rakenduses ehk piltlikult öeldes: kui operatsioonisüsteemi ei oleks, siis iga riistvaras tehtava muutuse korral vajaksime sellele riistvarale sobivat tarkvararakendust, sest vana versioon enam lihtsalt ei sobiks (sest vanas versioonis on ära kirjeldamata kord, kuidas uue riistvaraga suhelda tuleb). Operatsioonisüsteem sisaldab kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust, failihaldust, arvutivõrgu tuge, sisend-väljundsüsteemi haldust ning turbevahendeid. C2.1.1 Protsessihaldus Programm muutub protsessiks siis, kui ta käivitatakse: temast tekitatakse töötav ehk aktiivne koopia
annaabi.ee 
