Enne targaks siis rikkaks Huvitav on tõdeda, et tarkus ja rikkus käivad käsikäes. Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Eleri Paatsi Tarkus on tähtis vara, mille omandamine nõuab aega. Õppida saab nii elult endalt kui raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine,
Mitte ükski asi siin ilmas ei saa olla lihtsalt niisama ja järelikult on ka lauluanne see, mis ei ole niisama, vaid mingil pühjusel kaasa antud. Tuleb hakata valmis joonistama oma enese nägu nende asjade põhjal, mis sul juba sündides kaasa on antud, et siis pikapeale joonistada juurde ka näojooni elukoolist. Et aga eelpool mainitud nägu veelgi nägusam saaks, siis tuleks joonistada sinna juurde ka haridusegrimass, sest mis nägu sealt ikka ilma mingisuguse tarkuseta välja joonistuks ilmselt suhteliselt kahvatu olemsiega ja selge silmavaateta. Õppimisvõimalus on antud kõigile, kuid tuleb osata hinnata teadmiste väärtust. Haridust võib lugeda eduka elu üheks aluseks ning haritus peegeldab selgesti inimese olemust. Mida rohkem teadmisi omandada, seda laiemalt saab oma elu kujundada. Selle kujundamsieks aga ei saa me käed rüppes ootama ja lootma jääda, et millal saan ülikooli ja ihaldatud tööle, sest pole enne hiir ise kassile suhu jooksnud.
mida teha, mida omada, mõtle sellest mõtteid, häälestu sellele sagedusele ja sinu visioonist saab sinu elu. Lihtsustatud saladus Külgetõmbeseadus on loodusseadus. See on sama vältimatu nagu gravitatsiooniseadus, kuna see on umbisikuline ja erapooletu ning täpne ja kindel. Mitte miski ei saa sinu elukogemusse tulla, kui sa ei kutsu seda esile kestvate mõetete teel. Keegi ei tõmbaks endale vabatahtlikult ligi midagi soovimatut. Lihtne on märgata, kuidas ilma Saladuse tarkuseta meie või teiste ellu ilmuvad nii mõnedki soovimatud asjad. See tuleb sellest, et me lihtsalt ei tea, kui võimas on meie mõtete loomisjõud. Tunnete tähtsust ei saa alahinnata. Oma elu loomisel on tunded inimese parim tööriist. Inimese mõtted on kõige toimuva algpõhjus. Kõik muu, mida elus näed ja koged, on tagajärg, kaasa arvatud tunded. Põhjuseks on alati sinu mõtted. Et saada teada, millest mõtled, küsi endalt, kuidas end tunned
ilusaid ja soositud inimesi, siis tuleb välja, et nad ei ole sugugi alati õnnelikud. Ometigi tahavad kõik ülejäänud kas või üleinimlike jõupingutuste hinnaga nendesarnaseks saada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. Stoikud viivad selle idee oma loogilise lõpuni, väites, et välistel oludel ei ole õnnega mingit pistmist, vaid see on leitav ainult inimese sisemuses teatava õige hingekorralduse ja maailmasse suhtumise korral. Õige hingekorraldus ja õige suhtumine maailmasse on stoikude järgi saavutatav tänu ühte erilist liiki teadmisele. Lugejale on vist juba selge, et see teadmine on filosoofide tagaotsitud sofia. Järelikult, kui keegi tahab õnnelik
Nii nagu Sokratese vestluskaaslased, ei pane me tähelegi, et me vaikimisi eeldame endas selle teadmise olemasolu, mis oskab rikkust, ilu, tervist ja soosingut õigesti ära kasutada. Platon kutsub sellist teadmist, mida õnne jaoks vaja on, tarkuseks. Ta läheb isegi nii kaugele, et ütleb: kui see tarkus on olemas, siis pole raha, tervist, ilu ja soosingut enam vajagi. Tark saab õnnelikuks ka ilma nendeta, samal ajal kui nende asjade omanik ilma tarkuseta õnnelikuks ei saa. On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a) Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja
vaid konkreetseid tegusid tegeva kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse- inimesega, vaid mõjub ka ta sõpradele, tagajärje seost nimetatakse karmaks. sugulastele, lastele. Samuti võib karma Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. ilmneda ka kollektiivsel tasemel. Näiteks riigid, mis toimivad kaastunnet tundmata ja tarkuseta, riigid, kus tahetakse valitseda teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma Dharmal on budismis kaks tähendust: see tähendab nii üleüldist seadust, reeglit, kohustust kui ka Buddha õpetust. Üleüldine kogu universumis kehtiv seadmus tähendab
annaabi.ee 
