Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt. Kooli atmosfääri kujundajateks olid direktor Kalju Teras, võimekad õppealajuhatajad eri aegadel G.Karu, A.Tuula, A.Roosipõld, L.Troost ja töötahteline õpetajate kollektiiv.
Vahel on aga tule rahustaja Kristus. Et peremees palub külalisi appi, siis pistabki üks neist viljale tule külge ja seda loitsuga rahustades peksab peremehe vilja. Kui peremees järgmisel aastal tahab ise kerge vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha. Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10. augustil süttinud. Esimene koolipäev (tarkusepäev) - 1. september Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
VABAD 31-dets - vana-aasa õhtu PÄEVAD 1.jaan uus aasta 1.mai tööpüha 4.mai Läti iseseisvuse kuulutamise päev 18.nov Läti iseseisvuspäev TEISED 8.märts naistepäev PÜHAD 1.aprill naljapäev Mai II pühapäev emadepäev 1.juuni lastekaitsepäev 1.sept tarkusepäev Okt I pühap õpetajate päev NIMEPÄEV · Kalendri järgi · Lilled, õnnitlused ja kingitused · Kirjutamata reegel külalised võivad tulla kutsumata külla LIELVARDE · Punane-valge VÖÖ · 5 10 cm lai · 270 cm pikk · Läti identiteedi sümbol · Märgid ETNOGRAAFI · looduse ja kosmilised olendid
annaabi.ee 
