Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida. Massimeediast tuleb iga päev tohutult informatsiooni, enamasti mittevajalikku ja mõttetut. Informatsiooni selekteerimisega tuleb pidevalt tegeleda, et leida sealt enda jaoks tähtsat. Meedia võim on tugevaim. Ka kõige targemast inimesest võib ta teha rumalaima ning vastupidi. Iga poliitik tahab olla meediaga heades suhetes, sest vastasel juhul jääks tema karjäär lühikeseks. On ju meedia kätes arvamuse kujundamine poliitikust inimese jaoks. Meedia eesmärk on tekitada konflikt, isegi kui seda ei ole, võttes originaalsest infost välja mõned laused, mis on "üleliigsed". Põhiline on näidata inimesele kui kergeusklikule tarbijale asju nii, nagu on see kasulik isiksusele, kes soovib selle pealt
on ise hästi kurssis kõigi käitumisreeglite ja -normidega ning järgib neid ka ise, siis on üsna selge, et ta jagab oma teadmisi ka järeltulijatele. Seesuguste normide järgimine aitab lapsel ühiskonnas toime tulla ja aitab ka sugupõlvedevahelist piiri säilitada( st. noor inimene ei lähe endast tunduvalt eakamaga rääkima nagu omavanusega, kasutades slängi ja seltsimehelikku kõnepruuki). Funktsioon on oluline ka seetõttu, et laps peab lapsevanemast lugu kui vanemast ja targemast ning võtab temast eeskuju. Eesmärgiks on ka see, et perekonna noorimad pöörduvad ema/isa poole oma proleemide, abipalvetega ja saavad ka abi või nõuandeid. Ka hoolitsusfunktsiooni saab üksikvanemaga peres väga edukalt täita kui vanem armastab oma last/lapsi ja on neile igas olukorras toeks, muidugi pevad ka lapsed ema või isa usladama ja teadma, talle saab loota. Hoolitsusfunktsiooni täitmisel areneb ka pere ühtsus- ja identiteeditunne ning suureneb üksteisemõistmine.
docstxt/.txt
huvides, on seaduslik ning selle tulemusena alamad tahavad võimule alluda. 9 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Aristoteles eristab loomulikku õigust (ei sõltu inimeste arvamustest) seaduslikust õigusest (on inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Õiglus. Nii demokraatia puhul, kui rahva enamus valitseb endi huvides, kui oligarhia puhul, kui vähesed valitsevad endi huvides, rakendatakse jaotavat õiglust. Jaotav õiglus käsitleb võrdselt vaid neid, kelle väärtus, staatus ja panus ühiskonnas on võrdne, ehk käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt
valitsusvorm, nii on ka seadused suhtelised, halval riigil on halvad seadused ning kõik tuleneb eesmärgi täitmisest, kas hea elu saavutatakse või mitte. Hea võim on selline, mis on üldistes huvides, on seaduslik ning selle tulemusena alamad tahavad võimule alluda. Aristoteles eristab loomulikku õigust (ei sõltu inimeste arvamustest) seaduslikust õigusest (on inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Ilma seadusteta inimene on hullem kõigist loomadest, teataval määral jõudu ja sundust on vaja igas linnas. Reziimide tüpoloogia Valitsusvorm (politeia) pole vaid institutsionaalne korraldus, vaid võimu ja kuuletumise suhted erinevate polist moodustavate gruppide vahel. Kõik riigikorrad omavad valitsevat üksust, kas üks, mõned või palju
annaabi.ee 
