mille ristlõige on piki voolu enam-vähem Veetaseme mõõtm tarvis on peelis registreeri- Tiivikuga mõõtm registreeritakse rootori voolu- ühesugune, ning mis ei ole paisutuse mõju all. misseadmed ja reeperid. Peelid jagunevad liht- kiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik Vooluhulga mõõtmine algab (sügavuste ja ülekandepeelideks. Lihtpeelis loetakse tareeritakse, (tehakse kindlaks seos mõõtmisega). Selleks tõmmatakse risti voolu üle veetase otse latilt. Lattpeelil kinnitatakse pöörlemissag ja voolukiiruse vahel). Mõõdetud jõe (oja) jaotistega tross. Lävendis valitakse püsilatt (või latid) mingi kindla aluse, nt pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõ- kiirusvertikaalid, milles mõõdetakse mitmel kaldaseina külge
kandvast väikse takistusega pinnaujukist. 2) Keemiline Voolukiirust saab mõõta värvi- või soolalahuse teel. Soolalahuse puhul mõõdetakse elektrijuhtivust. Värvi viisil mõõtmist ei saa teha pikema aja vältel (värv hajub). Eeldatavasti pole väga otstarbekas viis. 3) Hüdromeetriline tiivik (kõige kindlam ja optimaalse tulemuse ning maksumusega viis) Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse roototri voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimistkõveralt või tabelist voolukiirus. Tiiviku põhiosad on rootor, kere, pöörete lugemismehhanism ja rool. Tiivikuid on nii rõht- kui ka püstvõlliga. Pöörlemissagedust registreeritakse elektriliselt, elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna.
-rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse rootori voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimiskõveralt või -tabelist voolukiirus. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või koos koormisega trossi otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist. Jõe voolukiiruse mõõtmine: Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil)
annaabi.ee 
