näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas algab uue iseseisva lausega. ja tunned taas, et hea on kõik/ ja äkki aimad enda ime-vana (ellips)/ pilvsagar läänest testamentlik-rabe – inversioon (lauseliikmete ümbertõste)
Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi. (ABAB) 2. „Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu … vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5
T-s viibivad paljud selgrootud ning selgroogseist kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. Tasakaal süsteemi püsimine statsionaarses (ajas enam-vähem muutumatus) olekus. Ökoloogilises süsteemis tagab tasakaalu paljunemise ja kasvu ning paljunemist piiravate tegurite, surma ja lagunemise koosmõju. Iga süsteemi areng lõpeb varem või hiljem kas surma (kadumise, hävimise) või t-ga. Tasakaalulisesökosüsteemis
Ainus lind, kellel esineb talveuni, on uni- öösorr (Phalaenoptilus nuttallii). Ta elab Põhja-Ameerikas ja peitub kaljulõhedes. 6) tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. 7) suveuni loomade tardumusseisund, toiduvaese ja kuuma aastaaja üleelamiseks. Suveune ajaks organismi ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur alaneb. Suveuni on omane paljudele stepi- ja kõrbeloomadele (närilised). Näit. kui Aafrika ürguimede (Protopterus sp.) märg elupaik ära kuivab, kaevuvad nad sügavasse mudasse ja ümbritsevad end limatupega