Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud,
Magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostisega. Tardkivimid koosnevad enamasti hapnikust, ränist, alumiiniumist, rauast, kaltsiumist, magneesiumist, naatriumist ja kaaliumist. Tardkivimid on levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud setenditega. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis esineb ka rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Moondekivimid on näiteks marmor, gneiss ja kilt. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel. Moondekivimi tekkeprotsess seisneb peamiselt selles, et kindel kogum erinevaid kivimeid, mis kunagi asetsesid maapinnal, vajuvad kindlate protsesside tulmusel järjest sügavamale
Enamlevinud on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid. Puhas kvartsiit on tavaliselt valge kuni hall, kuid praktikas esineb sageli punakaid toone. Bretša- ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim. Põhiline osa kivimist moodustub tavaliselt purustatud kivimite peentest tükkidest. Kivimi koostis ei ole selle kivimi puhul esmatähtis. Bretša võib koosneda nii sette-, moonde- kui ka tardkivimeist. 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut. Laamade liikumise käigus kuhjuvad nende servaaladel kivimitesse pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, elastse deformeerumise asemel kivimid purunevad ja vabanevad suures koguses neisse salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera-toimub maavärin. Levik: Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani
annaabi.ee 
