Artikkel püüab leida definitsiooni, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ilu ja olemust ja püüaks vastata igipõlisele küsimusele ,,mis on kunst?" ja kuidas kunsti ikkagi defineerida. Järgnevates lõikudes tuuakse välja uurimus- ja teadustöid, mis on varasemalt tegelenud sama temaatikaga. Tuuakse välja Wittengsteini uurimus, mis väidab, et kunsti kui niisugust ei saa üldse defineerida. Samuti vaadeldakse Williami Kennicki uurimustöid, kes oma 1958. aastal ilmunud artiklis ,,Kas tarditsiooniline esteetika põhineb eksitusel" väidab, et pole vaja tunda ei definitsiooni ega teooriat, piisab vaid teadmisest, et ühte gruppi kuuluvaid, ühe sarnase nimetajaga asju, kutsutakse kunstiteoseks. Morris Weitz toob välja oma artiklis "Teooria osast esteetikas" (1956) samuti asjaolu, et sõna "kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja liikumisi, mis seavad professionaalsed kunstikriitikud küsimuse ette, kas kunsti mõistet tuleks
Öösel ei tohtinud magades teineteisele selga keerata, siis tulnud tülirohke abielu. Veimevaka jagamine pulma viimase päeva tähtsaim sündmus. Pruut jagas ande oma uutele sugulastele. Täied veimed olid sukad paeltega ja kindad, pooled veimed olid kas kindad või sukad. Vastupidiselt kaasaegsele pulmale, kus kingitusi saavad pruut ja peigmees, oli veel 19.sajandi pulmas pruut see, kes pidi alates isakodust lahkumisest kuni pulma lõpuni kingitusi jagama. Pulma lõpp Pulma lõpp oli tarditsiooniline ja külalised pidid sellest ise aru saama. Kui lauale toodi kapsasupp või kapsad ja liha enam ei antud, oli õige aeg hakata minema. Selleks korraks mindi küll laiali. Aga nii nagu pulmad algasid pikalt eeskosjadega ja kosjadega, nii ei saanud neid ka järsult lõpetada. Järgmisel pühapäeval või nädal peale pulmi peeti järelpulmi. Kasutatud kirjandus Vilve Kalits, P.S 1988. Eesti pulmad: Traditsioon ja Nüüdisaeg, Tallinn Eesti raamat Piret Õunapuu, P.S 2003
Naderism on küll veidi globaalset tähelepanu saanud. Liitumine teiste gruppide ja eesmärkidega. Globaliseerumine: Rahvusvaheliste tarbijate liitude organisatsioonil on 250 liiget 115 maal. Tarbimiskriitika on rahvusvaheline, mitte riigipõhine. Eriti suurkorporatsioonide vastane - reaktsioon globaliseerumisele. Pigem sotsiaalne mure, mitte niivõrd tarbijalik. 1990ndate antiglobaliseerumise tendentsi mõju. Arenguriikide pärast mure. ,,Tarditsiooniline tarbimiskultuuri mure, millist pesumasinat osta ei ole Kolmandas Maailmas oluline. Mis on oluline on saastatus, ressursid, tarbekaupade olulisuse hindamine. Kas meil on üldse pesumasinat vaja?" Vastutus ja õigused on ühtlaselt olulised. Peamised õigused: turvalisus, valik, info, riided, haridus, keskkond. Tarbijate valikud ei tohiks neid võimalusi vähendada. Eetilised valikud kõigile. Jätkusuutlik tarbimine sotsiaalses mõttes.