muidu viiekümne aasta pärast enam maakeral kohta, kus leiduks näiteks naftat. Olukord on tõepoolest tõsine. Seetõttu on hakatud viimasel ajal loodussäästlikku eluviisi ja tarbimist tutvustama ka mitmetel seminaridel. Eelmisel nädalavahetusel toimus sarnane mess ka Tartus. Eks mõningane mõju nendel tutvustusüritusetel on, kuid siiski ei usu ma, et meie praegune läbi ja lõhki tarbimisühiskond suudaks oma tarbimisvajadusest nii piisaval määral loobuda, et meie ökosüsteemi olukord kas või praegusena jääks püsima, märgatavalt paremaks seda enam vaevalt saab muuta, sest juba mitmeid aastakümneid kestnud hävitustöid nii lihtsalt olematuks ei tee. Pealegi tundub, et roheline mõtteviis jääb veel pikemaks ajaks suurele hulgale inimestele võõraks, nagu ta on jäänud siiani. Seda näitab ka meie riigikogu kooseis, kuhu kuulub vaid 6 Eestimaa Rohelist.
vajavad. Vaba turumajandus on andnud meile ikkagi palju juurde, kuigi nii väikses riigis nagu Eesti on alati oht, et tekivad monopolid. 12 Kokkuvõte Toiduainete defitsiit on reaalne probleem, mis leiab aset nii tänasel päeval kui ka suure tõenäosusega tulevikus. Vajalik on tehnoloogia jõudne areng, organiseeritus, inimeste teadlikkuse tõstmine (defitsiidist ja toiduainete tegelikust tarbimisvajadusest) ja pidev koostöö riikide vahel. Lõpuks vastutab ikkagi iga rahvas ise selle eest, et rahvas oleks toidetud. Arenenumad riigid saavad toetada arengumaid vaid läbi ühekordsete toiduainete saadetiste (mis pole just kõige efektiivsem), oma ettevõtete rajamise ja koostöö valmiduse. Arvatavasti jääb tulevikus toiduainete defitsiidi põhjus ikkagi pigem loodusressursside nappuse taha kui tehnoloogia või inimressursi taha. On olukordi (looduskatastroofid), mida ei saa ära hoida,
nimetatakse selliseid liberaalseid majandusteadlasi pigem „konservatiivid”. Majandusliku liberalismi rajajateks peetakse kolme meest: Dudley Northi (1641-1691), Bernard de Mandeville’i ja David Hume’i. Liberaalid ei pidanud rikkuse allikaks kaubandust ega põllumajandust, vaid inimeste tööd. Põhjenduseks toodi asjaolu, et looduses eksisteerib loomulikul kujul väga vähe aineid, mis rahuldaksid otseselt inimeste vajadusi. Valdava osa oma tarvetest (tarbimisvajadusest) rahuldavad inimesed siiski töö tulemusel valminud hüviste kaudu. Majanduslik liberalism ründas väliskaubanduse piiranguid ja igasuguseid eeskirju, propageeris vabakaubandust. Liberaalset majandusteadust iseloomustavad järgmised iseloomujooned: • Minimaalne valitsuse sekkumine („hea valitsus on võimalikult vähe valitsust”). Majandus on isereguleeruv ja täistööhõiveline ilma valitsuse vahelesekkumiseta. Valitsus peaks tagama omandisuhete
annaabi.ee 
