2) Rajamine kulukas 3) Elekter tuleb suunata ühtlase energiavõrguga Geotermaalenergia 1) Toodetakse soojust ja elektrit 2) Keskkonnasõbralik 3) Väiketarbijale väga praktiline 1) Maa soojusenergiat on märkimisväärselt ainult aktiivsetes maakoore piirides Bioenergia 1) Keskkonnasõbralik 2) Väiketarbijatele 3) Prügiladustamisaladel 1) Piirkonniti on kasutamisvõimalused ebaühtlased 2) Suures tarbimispiirkonnas vaja ühendada teiste energialiikidega. Mõisted: alternatiivne energia energia, mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil. embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. kapital raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida on võimalik investeerida. maailmamajandus suuremat osa maailmast hõlmav riikidevaheliste majandussuhete süsteem
Euroopa Liidus Saksmaa, Hispaania, Prantsusmaa *Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatootmises on 37%. *Liha tarbimine suurenes 1985-1922 ligikaudu 23%. Rohkem pole nii suurenenud. Liha tarbimise kasvu suurenemise põhjused: sealiha hinna langus, rikkuse kasv sealiha tarbitavates riikides. Kõige enam süüakse Eestis sealiha (umbes 51%) *Kõige rohkem sealiha süüakse Aasias, teisel kohal Euroopa, Põhja-ja Kes-Ameerika IMPORT JA EKSPORT Majanduslikult on tulusam toota tarbimispiirkonnas või selle lähedal, kuna kulud transpordile on suured. Sealiha toodetakse ekspordiks vähestes riikides (Holland, Belgia, Taani) ja suur osa liha impordil on vähestel riikidel (Saksamaa, Jaapan). SEALIHA TARBIMINE JA TOOTMINE EESTIS 1980ndatel ulatus sigade arv Eestis miljonini. Käesoleval aastal Eestis sigu umbes 360 000. Toormenappuse tõttu impordivad meie suurimad lihatööstused nii värsket kui külmutatud liha. Suuremad lihatööstused omavad ka oma seafarme.
väärismetallid) 9. Hulgi- ja vahendusfirma ladu, kus toimub kauba koondamine, komplekteerimine, sortimendi valik, väikeste kaubapartiide kohaletoimetamine kas tarbijale või teise vahendusfirma lattu, reservpartiide hoidmine 10. Hulgi- ja vahendusfirma ladu, mis asub tootmise koondumise lähedal, võtab tootmisettevõttelt suurtes kogustes kauba vastu, komplekteerib ja saadab suured partiid tarbimispiirkonnas olevatele vahendajatele. Selle laoga liitub ka transpordi konsolideerumine/ühendamine 11. Kaubanduslik hulgiladu, mis asub tarbimispiirkonnas, varustab kaupadega jaekaubandust Hulgikaubandus Jaekaubanuds Suurjaemüüja, mis on toiduainete jaotussüsteemis tootja ja tarbija vaheline lüli Lao ja jaotuskeskuste erinevus seisneb selles, et ladu ladustab ja säilitab toodet, jaotuskett liigutab toodet
..500 kV) ülesandeks on suuremate elektrienergia koguste transport elektrijaama- dest tarbimispiirkondade toitealajaamadesse. Sageli eristatakse veel nn süsteemivõrke − tähtsamad ülikõrgepingevõr- gud, mis ühendavad elektrisüsteeme ja suuremaid elektrijaamu. Eesti oludes vastab ülekandevõrkudele Põhivõrk (pinged 110, 220 ja 330 kV). Süsteemivõrguna tuleks vaadelda 330 kV võrku. Jaotusvõrkude /distribution systems/ (tavaliselt U N ≤ 35 kV) ülesandeks on tarbimispiirkonnas elektrienergia jaotamine ning edastamine tarbijaile. Mõnedes maades eristatakse veel nn ülekandejaotusvõrke /subtransmission systems/ (tavaliselt U N =35...110 kV). Nimipinge alusel liigitatakse võrke madal-, kesk-, kõrge- ja ülikõrge- pingevõrkudeks /low, medium, high, extra high voltage/. Eestis on jaotusvõrgu pingeteks 35, 20, 15, 10, 6 kV (keskpinged) ja 220/380 ning 220 V (madalpinged) . Üheks võrguettevõtete ees seisvaks
annaabi.ee 
