Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige raske küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral. Tervis omakorda sõltub väga palju keskkonnast. Iga aasta sureb 3 miljonit alla viie aastast last keskkonnast põhjustatud haiguste tagajärjel. Seega enda
Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige kentsakas küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Minagi oman Euroopa nutikale tarbijale tehtud päevikut ja nii mõnigi fakt on seal pannud mind väga mõtlema. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Vaatame asja realistlikult, nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaolu peale. Tervisest sõltub heaolu tohutul määral. Tervis omakorda sõltub väga palju keskkonnast
linnad ja piirkonnad kõige tõenäolisemalt uuendatakse. Nende arvates vallandavad keskklassi gruppide sissevoolud võimsad tarbimisjõud, mida pakub gentrifitseeritud kesklinn: sikid veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused kultuurirajatised. Sellised arengud rõhutavad ruumi rolli kultuuri ja identiteetide moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni selgituste vastu, mis rõhutavad tarbimismustrite muutumise tähtsust. GENTRIFIKATSIOON JA SELLE UURIMINE EESTIS Eestis on gentrifikatsiooni uuritud vähe, peamiselt juhtumuuringute meetodil. Eestis algas gentrifikatsiooon alles pärast taasiseseisvumist, kui maa suundus riigi käest eraomandisse. Piirkonnad, mis olid soodsas asukohas ja mille elamud olid amortiseerunud ning odavad olid gentrifikatsiooniks justkui loodud .Gentrifikatsiooniprotsess
vaja püüelda. Selle jaoks loodigi „Agenda 21“, mis kujutab endast visiooni, kuidas riigid võiksid käituda. See ei ole aga leping, ega pane kellelegi seaduslikke kohustusi. (What ... ) „Agenda 21“ on struktuurilt jaotatud 40 peatükiks, mis omakorda jaotatud neljaks osaks. Esimese osa pealkiri on „Sotsiaalsed ja majanduslikud dimensioonid“. Seal käsitletakse selliseid teemasid nagu võitlus vaesusega, tarbimismustrite muutmine, tervise edendamine ning jätkusuutliku populatsiooni saavutamine. Teine osa on „ Arengu ressursside hoidmine ja juhtimine“, milles käsitletakse järgmisi teemasid: atmosfääri kaitse, võitlus raiega, õrnade keskkondade kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, õhusaaste kontroll, biotehnoloogia ja radioaktiivsete jäätmete kontroll. Kolmanda osa pealkiri on „Suurte
annaabi.ee 
