suurusest Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: rikkus, hindade tase, krediidi kättesaadavus ja hind, ootused Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: * suhteliste tulude hüpotees-1 tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike absoluutsete tulude järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate inimeste tarbimistaseme järgi-demonstratsiooni efekt. 2 Tarbimine on mingil määral harjumuslik, kord omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda. *eluaegse tsükli hüpotees: tulude lühiajaline kõikumine avaldab vähe mõju jooksvale tarbimisele ja oodatavale eluaja tulule, eeldab superratsionaalset inimest, kes on võimeline planeerima oma tulusid ja kulusid kogu eluks. Investeering- esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100
tarbimine suureneb tulude kasvades ,aga mitte nii kiiresti kui tulud. *Suhtelise tulu hüpotees on avaldatud 1949.a. James Duesenberry poolt. Sellel hüpoteesil on kaks põhilist seisukohta: 1)tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike absoluutsete tulude järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate inimeste tarbimisotsuste järgi; 2)tarbimine on mingil määral harjumuslik, seda mõjutab jooksvate tulude kõrval ka eelneva perioodi tarbimistase. Kord juba omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda, eriti kahanemise suunas. Vastuväide antud hüpoteesile – see muudab tarbija käitumise liiga irratsionaalseks ning on vastuolus maksimaalse kasulikkuse taotlemisega. *Elukaare hüpotees ehk eluaegse tulutsükli hüpotees, mis töötati välja 1954.a. Richard Brumbergi ja Franco Modigliani poolt. Hüpoteesi kaks põhilist seisukohta: 1)tarbimine baseerub individuaalse kasulikkuse maksimeerimisel; 2)rikkus avaldab tarbimiskäitumisele otsest mõju.
piirkasulikkuse teooria abil, mis ütleb et mida piiratum on mingi kauba kogus, seda suurem on selle 14 kaubaühiku piirkasulikkus. Piirkasulikkus oleks seega inimeste subjektiivne hinnang selle kohta, millist kasu annab mingi hüve tarbimisel viimane kasutatav ühik. Seejuures ei alane kõikide kaupade piirkasulikkus ühtlaselt, vaid võrdlemisi erinevalt, olenedes näiteks tarbimismudelist. Näiteks väikese sissetulekuga peredes on leiva väärtus hoopis suurem kui jõukates peredes. Kogukasulikkuse hindamisel käitub tarbija ratsionaalselt, soovides saada võimalikult palju rahuldust oma kulutuste eest. Maksimaalse kasulikkuse tagamiseks koostab tarbija ostukaupade eelarve selliselt, et tarbitavate kaupade iga ühik oleks kasulik. Täit rahuldust saades väheneb ühe ja sama hüvise