Tootmine, müümine ja ostmine on meie aja majanduse peamised märksõnad. Iga päev näeme reklaamplakateid sellest, kuidas võime endale soetada uusi luksusesemeid ja peale selle võita juurde veel mõni ebavajalik asi. Samuti manipuleeritakse inimeste ja nende vajadustega erinevate allahindluskampaaniatega. Lubatakse head kaupa, mida enam iial sellise hinnaga osta pole võimalik. Paljud arvavadki, et see on nii, ning langevad tarbimismaania lõksu. Nad soetavad endale asju, mida ei kanta ega kasutata ning paratamatult nad viskavad selle mõne aja möödudes ära. ja just see ostmise, vahetamise ja müümise "kultuur" teeb tütarlastest "tibid" ja noorukitest "jõmmid", emadest hüsteerikud ja vaadates tulevikku,tundub, et selle rongi hädapidur on lukku pandud ja võti kadunud. Kui me aga mõistaks, et asjad ei tee meid sugugi õnnelikemaks, siis võibolla suudaksime ka seda metsikut ning küllaltki mõttetut
esitamas, võib vägagi hästi pöördud kestvaks kaoseks. Ja minu üleskutse mu armsale Eestile on selline: olge taiplikud. Osake näha. Olge kiired. Ärge vahetage ühte saatanat teise vastu. Teil on selline võimalus, mis antakse selles elus ja ajaloos vaid ühe korra kujundada Eestile arukas ja jätkusuutlik tulevik ning saada säravaks eeskujuks ning lootuse teetähiseks kogu ülejäänud inimkonnale. ´´ 2) ,,Nii on religioonid ikka olnud vastujõud sellele praegu inimkonda haaranud tarbimismaania ja kasvu innustusele. Ent nagu näitab läänemaailma ja nüüd ka Aasia kogemus, ei ole religiooni pandud tõkked osutunud küllalt tõhusateks. Inimloomus, inimese vaistud on ikka murdnud igasugused tabud ja tõkked. Üks tänapäeva paradokse on see, et USA-s on edukalt liitunud kaks loomult vastandlikku õpetust: kristlik fundamentalism ja tarbimisfundamentalism, mida Ameerika vahel päris sõjakalt ka mujal maailmas levitab.
Ühiskondlikud liikumised ja aktsioonid tarbimishulluse teadvustamiseks Vastukaaluks Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa hoogustunud ületarbimisele, mida võimendab ostujõulise elanikkonna naudinguahnusega manipuleeriv tootmis- ja turundamissüsteem ehk suurfirmade kampaaniatööstus, on alates 1970-ndatest aastatest tekkinud mitmeid kodanikualgatusi ning -liikumisi, mis püüavad teadvustada inimestele tarbimismaania ehk konsumerismi arutust ja ohtlikkust. Ühele taolisele laialdasemat rahvusvahelist vastukaja ja kõlapinda leidnud konsumerismivastasele initsiatiivile aitas 1990- ndate aastate keskpaigas oluliselt kaasa väliseestlasest meedia- ja reklaamitegelane Kalle Lasn, kes oli sihtasutuse Media Foundation kaasasutaja. Sihtasutus annab välja ajakirja Adbusters ning nad pakuvad loovteenuseid oma reklaamiagentuuri PowerShift kaudu (Autor, aastaarv)
mis moodustavad kollektiivse alateadvuse. Fromm, "HAIGE ÜHISKOND"I A Materiaalsete rikkuste enneolematu kasv B Individuaalse patoloogia (suitsiid, kuritegevus) kasvamine C Moodne tsivilisatsioon ei rahulda sügavaid inimlikke vajadusi II Tegelikud inimlikud vajadused, millele iga ühiskondlik korraldus peaks vastama 1) seotus 4) identsus 2) loovus 5) elu tähenduslikkus 3) juurte vajadus III Võõrandumine eksistentsiaalsete vajaduste ja 18. saj. ideaalide asemel tarbimismaania Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem. Valitseb asjastumine, masinlikkus, ebaisikulisus. Inimene on tarbeese, nagu kõik muugi. Inimene on võõrandunud, kui ta ei tunne end oma jõu ja sisemise potentsiaali kandjana, vaid on justkui asi, sõltudes jõududest väljaspool ennast ja seades oma elu nende järgi. Võõrandumine totaalne suhtes 1) tööga,2) esemetega, 3) riigiga, 4) kaaslastega, 5) endaga IV