5) Hüvise kasulikkuse mõiste. Majapidamised peavad tarbimiskomplektidel vahet tegema mingisuguse kriteeriumi alusel – selleks on kasulikkus. Hüvise kasulikkus (u - utility) on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, see on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused. Tarbimisruum on täis erisuguse kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osa komplekte küll erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Tarbija võib valida suvalise punkti samal kasulikkuskõveral, ilma et ta kasulikkus muutuks
MU 2 x1 p2 Ostu maksumus p1 x1 p2 x2 1,5 2 0,75 2 3 1,5 4,5 . Saab näidata, et tema kulutused a 2 3 kommide ostmiseks jagunesid eelistustega samas proportsioonis: . b 1 1,5 Ülesanne 1.8. Majapidamisel on võimalik valida kahest hüvisest koosnevaid tarbimiskomplekte oma tarbimiseelarve piires, kusjuures majapidamise tarbimiseelarve on 120 ühikut raha ning hüviste hinnad on p1 10 ja p2 20 . Majapidamise eelistuste kohta on teada, et võrdsete hüvisekoguste korral on MU 1 esimese hüvise piirkasulikkus kaks korda kõrgem ( 2 ) ning need on kirjeldatavad Cobbi- MU 2 Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x1 , x2 ) x1a x2b .
jaoks. Ordinaalse kasulikkuse teooria võimaldab analüüsida tarbijate valikuid ilma, et oleks vaja teada tarbitavast hüvisest saadava piirkasulikkuse täpset väärtust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbija oskab tarbimiskombinatsioonid panna eelistusjärjekorda. Teisisõnu suudab ta kõik kombinatsioonid jagada kolme gruppi: eelistatud, vähem eelistatud ja ükskõikne. Tarbimisruum on täis erineva kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osad komplektid küll erineva koossisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti majapidamised eelistavad näiteks komplekti, kus on