samal ükskõiksuskõveral, st samal rahuldustasemel. Aksiomaatiline eelistusteooria on nõudlusteooria osa, mis käsitleb üksikisiku valikut lähtuvalt eelistusjärjestuse aksioomidest. Eelistusjärjestuse aksioomid: 1. tarbija teab kõikvõimalike tarbitavate hüviste erinevate kombinatsioonide e tarbimispakettide täielikku järjestust 2. eelistusjärjestus on transitiivne 3. tarbija eelistab tarbimiskombinatsiooni, mis sisaldab vähemalt üht hüvist rohkem Ükskõiksuskõver on ükskõiksusdiagrammi graafik, mille iga punkt esitab kahe hüvise võrdväärseid kombinatsioone. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral mingi kindla tarbija käsutuses oleva tarbimiseelarve korral. Tarbimise tasakaal väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku nii,
võimalikke kombinatsioone, mida tarbija on suuteline ostma nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud ühikuhindade korral. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena: Eelarvejoon nihkub kui muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka
hetkeni, kus viimasest tarbitavast hüviseühikust saadud kasulikkus võrdub selle hinnaga. Ehk teiste sõnadega tarbija võrdsustab kahe hüvise hinnasuhte piirkasulikkuste suhtega. Teine tarbimist seletav teooria lähtub samasuskõverate kaardist ehk tarbija jaoks samasugust kogukasulikkust pakkuvate hüviste kombinatsioonide jadast. Tarbija saab samasuguse kogukasulikkuse kahest kaubast neid omavahel kombineerides. Tarbija valib konkreetse tarbimiskombinatsiooni jällegi suhtelistele hindadele tuginedes ja oma piiratud eelarvevõimalusi arvestades. Peatüki lõpuosas on kirjeldatud tarbija ostukäitumise erinevaid etappe: · ostusoovi teadvustamine; · informatsiooni otsimine; · alternatiivide hindamine; · ostmine; · ostujärgne rahulolu või rahulolematus. Sõnastik: (19 terminit) absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma