Tarvo Haggi MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE MIKROÖKONOOMIA Transpordi teaduskond KLI 11 Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav
Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära.
Laura-Liis Piigert MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi
Silver Kruusalu MAA- JA LINNAINIMESE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Õppeaines: MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Inga Stelmak Esitamiskuupäev: 13.10.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Põhjusel, et olen suurema osa oma elust maal elanud, oskan hästi hinnata maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevusi. Vaatamata sellele, et nii maal kui ka linnas elava inimese majandustegevuse aluseks on ressursside piiratus võib väita, et inimeste tarbimise valikud sõltuvad suuresti nende elukohast. Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et maal elava inimese tarbimise vajadused, harjumused, on totaalselt erinevad linnas elava inimesega
Sellest kolmandikus võib taastumise võime ülepüügi tõttu jäädavalt langeda. Viimasel kümnendil on kalapüük kogu Euroopas vähenenud kolmandiku võrra, püügi vähenemist pole suutnud korvata ka kalakasvatus. Vastupidiselt püügi vähenemisele on kalatarbimine inimese kohta Euroopas enam kui kahekordistunud viimase kolmekümne aastaga. Euroopas tarbitakse kala inimese kohta keskmiselt 21 kg. aastas, ületades sellega veidi maailma keskmist (17kg.). Tarbimiserinevused on Euroopas väga suured. Kui portugallane tarbib keskmiselt 57 kg. kala aastas, siis keskmine rumeenlane vaid 4 kg. kala aastas. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Euroopa vähenevate kalavarude tõttu tuuakse kaks kolmandikku tarbitavast kalast sisse mujalt. Sellega mõjutavad eurooplased kalavarude olukorda ka mujal maailmas. Kalavarude vähenemisest tingituna nõuavad Euroopa tarbijad, töötlejad ja jaemüüjad tagatisi selle kohta,
annaabi.ee 
