Otspunktid märgivad kummagi hüvise maksimaalseid võimalikke koguseid (juhul kui alternatiivse hüvise tarbimisest loobutakse). Eelarvejoone iga punkt tähistab ühte komplekti, mis on majapidamisele kättesaadav teadaolevate hindade ja tarbimiseelarve korral. NB! Ostetavad kogused ei pruugi olla täisarvulised, teoorias on võimalik hüvise mõõtühikut muuta (näiteks kilogrammide asemel grammid). Valida ei saaks komplekte, mis joonisel paiknevad eelarvejoonest kõrgemal (maksavad tarbimiseelarvest rohkem). Valida saaks nii eelarvejoonel kui ka sellest madalamal paiknevaid komplekte. Aga kuna viimaseid ostes jääks osa raha kasutamata (ja ülesande tingimusi arvestades osa kasulikkust saamata), siis ratsionaalne on valida tarbimiseelarvel paiknev hüvisekomplekt. q2 Eelarvejoon 2 q2 30 q1 30 3 q1 45
b p1 a c b p1 a c b c p1 x1 p2 x1 c ap1 x1 bp1 x1 ac x1* ja x2 * . a p2 a b p1 a p2 a b p1 a b p2 Hüviste kogused sõltuvad kasulikkusfunktsiooni parameetritest, hindadest ja tarbimiseelarvest. Analüüsige Lagrange´i kordaja sisulist tähendust ja näidake Gosseni II reegli kehtivust. a MV1 a Esimesest võrrandist p1 MV1 p1 . Seega näitab * kui palju on tarbijal
tarbimis käitumist mõjutavad parameetrid, näiteks tarbija eelarve või ka tarbitavate kaupade ühikuhinnad. Vastavalt uuritud muutustele võime tarbija käitumist kirjeldada nii sissetuleku-tarbimise kõvera kui ka hinna-tarbimise kõvera abil. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) muutuste mõju tarbimisvalikutele. Engeli kõver näitab mingi kauba tarbimist (tarbitavaid koguseid) kui funktsiooni tarbija sissetulekutest (tarbimiseelarvest) juhul kui hüvise ühikuhind on konstantne, ceteris paribus. Sissetuleku (tarbimiseelarve) mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus. Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, kuid inferioorsete kaupade korral hoopiski väheneb. Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on