t. nii poes ja väljaspool äriruume toimuvat müüki kui ka kaugmüüki. Ettepanek käsitleb ühtlasi e-kaubandust, kui osa elektroonilise ja tavakaubanduse puhul ELis kehtivate tarbijaõiguste ulatuslikku läbivaatamist ja täiustamist. Eesmärgiks on suurendada tarbija usaldust ja kärpida samal ajal bürokraatiat, mis sunnib ettevõtjaid tegutsema oma riigi piires ning jätab tarbija ilma valikuvabadusest ja konkureerivatest pakkumistest. Tarbijalepingu standardtingimuste kehtestamine vähendab kaubandusettevõtjate jaoks oluliselt eri nõuete täitmisest tingitud kulusid. Direktiivi ettepanekuga täiustatakse tarbijakaitset olulistes valdkondades, kus viimastel aastatel on laekunud arvukalt kaebusi. Õigusnorme kohandatakse selliste uute tehnoloogiate ja müügimeetoditega nagu m-äri ja ebay laadi e-oksjonid. Direktiivi ettepanek hõlmab järgmisi valdkondi: lepingueelne teave; kohaletoimetamist ja tarbijale üle kanduvat riski käsitlevad
Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid Reguleerimismeetodite all on mõistetud neid iseloomulikke võtteid, mis on omased tarbijaõigusele õigussuhete normatiivsel reguleerimisel
Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 – 194, mis laienevad dispositiivselt igasugusele lepingust taganemisele, mida ei ole seaduses eraldi reguleeritud või kui puudub vastavasisuline poolte kokkulepe. Võlaõigusseadus sätestab ka tarbijalepingutest taganemise erisused (VÕS § 194), mis laienevad kõikidele tarbijalepingutele osas, millises puudub eriregulatsioon vastava tarbijalepingu liigi juures. Tarbijalepingutest taganemise reeglid on üldjuhul imperatiivsed, mis tähendab, et lepingupooled ei või seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda (VÕS § 194 lg 9). Taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega.
Võlaõigusseadus sätestab taganemisõiguse teostamise üldreeglid ja tagajärjed §-des 188 194, mis laienevad dispositiivselt igasugusele lepingust taganemisele, mida ei ole seaduses eraldi reguleeritud või kui puudub vastavasisuline poolte kokkulepe. Võlaõigusseadus sätestab ka tarbijalepingutest taganemise erisused (VÕS § 194), mis laienevad kõikidele tarbijalepingutele osas, millises puudub eriregulatsioon vastava tarbijalepingu liigi juures. Tarbijalepingutest taganemise reeglid on üldjuhul imperatiivsed, mis tähendab, et lepingupooled ei või seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduda (VÕS § 194 lg 9). Taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav leping (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega.