Veelgi enam, teismelised kirjutavadki oma blogides peamiselt asjadest, mis nende igapäevaelu täidavad (kool, suhted) Bortree (2005). Lisaks kirjutavad nad palju ka oma offline huvidest (Stern, 2004, Cleemput kaudu 2008). Fakt, et noored jäävad Internetis väljendudes oma offline identiteediga väga sarnaseks, ei takista neid oma identiteeti ilmekalt ja loovamalt esitamast. Noored kaunistavad oma veebilehekülgi ja blogisid kultuuri osadega, mis tulenevad kas tarbijakultuurist (brändid),muusikast (bändide pildid, laulusõnad) või massimeediast (filmid, TV-showd) (Chandler &Roberts-Young, 1998) . Stern (1999) on leidnud, et teismeliste kommet oma blogisid kaunistada saab võrrelda dekoreeritud magamistubade ja kooli kappidega. Tihtipeale on tervele leheküljele valitud kindel stiil. Stern (1999) on tüdrukute kodulehekülgi uurides leidnud, et on olemas kolme erineva tonaalsusega kodulehekülge. Need tonaalsused annavad kokku sõnade
Tarbimiskultuur on eeskätt seostatud postmodernse perioodiga, kuigi oluline on meeles pidada, et see ei tekkinud ainult industrialiseerimise ja moderniseerimise tõttu. Pigem kujunes tarbimine KOOS moderniseerumisega. Teiseks on tarbimiskultuur seotud tugevalt ideega uudsusest. Uued institutsioonid, sotsiaalsed isikud ja suhted kõik on seotud teatavate tarbimiskäitumistega, mis on omased lääne ühiskonnale. 56. Tarbimiskultuurist Eestis? Rääkides tarbijakultuurist Eestis tuleb meeles pidada, et tänane tarbijakultuur on ainult viimase paari aastakümne nähtus. Nõukogudeaegne tarbijakultuur, mis valitses enne Nõukogude Liidu lagunemist, erineb sügavalt läänemaailmale omasest tarbijakultuurist. Nõukogude tarbijakultuuri iseloomustasid defitsiit ning elustiilide homogeensus. Poodides valitses tühjus ning olemasolev valik oli väga piiratud. Selleks, et midagi ihaldusväärset osta
mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest. Järgmisena tulevad sotsiaalsed ja vaimsed vajadused. Maslow'i ideed on kinnitust leidnud ka inimese tarbimiskäitumises. Vaesemate perede tarbimisstruktuuris on toidukaupadel oluline osakaal , jõukamad kulutavad toidule proportsionaalselt vähem , haridusele tervisele ja spordile aga rohkem. Ostuvalikutegemisel mängib arvestatavat rolli reklaam. Tänapäeval on reklaam saanud osaks tarbijakultuurist. Reklaam on alati ilusam kui tegelikkus. Loomulikult püüavad müüjad võimalikult palju ostjaid just enda juurde meelitada, kasutades nt kliendikaarte, millega saab tarbida veidi soodsamalt. Ostmine, nagu palju muudki inimkäitumises, võib olla nakkav. Kui mingi kauba läbimüük kasvab lühiajaliselt ja tugevasti , siis nimetatakse seda ostubuumiks, mida võivad põhjustada lähenevad pidupäevad, mood, või ka soodusmüügikampaaniad.
annaabi.ee 
