)! Samuti prostitutsiooni, narkootikumide, mürgid jne kauplemisel tekivad küsimused ja probleemid kui palju puudutavad need inimese omandióigust iseendale ja kui palju vóib selle juures tekkida tahtlikku halva tegemist kaasinimestele. Anarhokapitalism suurendab inimeste vóórandumist ühiskonnast ja üksteisest. Terve konkurentsi asemele vóib tekkida olukord kus igaüks vóitleb ainult kitsalt iseenda ja omaenese tulude eest. Teine anrhismi vool tänapäeval puudutab tarbijakapitalismi kriitikat läbi pógenemise ja individuaalse pääsemise ja on välja kasvanud 60-70ndate aastate üliópilasrahutustest, hipide, punkarite ja muude liikumiste elamiseksperimentidest. Keskendutakse pigem vaimse vabanemise otsimisele vói otsitakse koos móttekaaslastega vóimalust elada eraldi kogukondades, mis majandaksid ennast ise ära. Kaitse kapitalistliku ühiskonna eest póhineb veendumusel, et parim mida saab teha enda
mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist). 10) Walter Benjamin ei olnud nii pessimistlik ning leidis, et massimee hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura ning soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. 11) Jürgen Habermasi ees
meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. > inimese emantsipatoorne potentsiaal on kultuuritööstuse kontekstis lahustunud. Frankfurdi koolkonna olulisemad teosed Horkheimer ja Adorno (,,Valguse dialektika" 1948): filmi, raadio, ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis toodavad orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla surutud. liigselt poleemiline ja elitaarne seisukoht küsimus kultuuritootmise loomuse kohta Marcuse (,,One-dimentional man" 1964): kese auditooriumil. Meedia on kui vastupandamatu jõud, mis meelelahutuse ja infopakkumise abil taastoodab hoiakuid ning harjumusi, meelitab välja teatavaid intellektuaalseid ja emotsonaalseid reaktsioone, seob selle kaudu tarbijad
annaabi.ee 
