määral ära tuhka ning tulevikus on plaanis suurendada killustiku tootmise mahtu põlevkivi kasutusel järele jäänud aherainest. [] Eesti põlevkivimaardlas on uuritud põlevkivivaru reserv suur seisuga 01.01.1999a. umbes 5 miljardit tonni, sellest põlevkiviõli ressurss moodustab kokku 985,7 miljonit tonni. (Tapa maardlat pole sinna sisse arvestatud). Põlevkivi Kaevanduse AS-i kaevanduste ja karjääride mäeeralduspiirides on arvel aktiivseid tarbevarusid 409,9 miljonit tonni ning aktiivseid reservvarusid 31,5 miljonit tonni. (See on seisuga 01.01.2007a.) [] PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS Kogu Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse 80% elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 2% elektrienergiast kasutatakse omakorda põlevkivi kaevandustes (erinevate masinate ja aparatuurideks vajaminev energia). Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas Eestis toodetud elektrienergiast on 96-98% toodetud põlevkivist
Kunda juures ning Ülgastel. See näitab, et mitmeid karjääre on viimase 15 aasta jooksul suletud. Tegutsevaid liivakarjääre võib leida Riigikülast, Metsaniidult ja Naissaarelt. Kruusa kaevandatakse Moldova karjääris ning lubjakivi Suurkõrtsil. Aktiivseid turbakarjääre Maa- ameti geoportaali andmete järgi maastikurajooni piires hetkel ei ole (reservvarud asuvad mh Letipea ja Juminda poolsaarel). Samuti võib maastikurajooni piires leida fosforiidi passiivseid tarbevarusid ning prognoosvarusid (nt Kolga lahe ümbruses, Kunda ümbruses, Kõrkkülas; Maa-ameti X-GIS kaardirakendus 2016b). Tänu suurele metsamaa osakaalule on eeldused jahinduse ja metsandusega tegelemiseks rannikumadalikul head. Suur osa rannikumadalikule jäävast metsast kuulub riigile ning seda haldab RMK (Metsaregister 2016). Suur osa metsast jääb ka kaitsealade piiridesse. Rannikumadalikul tegutsevad mitmed jahindusklubid, -ühingud ja -seltsid, mis kuuluvad ka Eesti Jahimeeste Seltsi
Opeci andmetel maailma tõendatud maagaasi varud 1960-2012 https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Euroopaliidu gaasi import https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Söed Sajandi alul hinnati 984 miljardile tonnile (984 109 t), millest kivisöed moodustavad 509 109 tonni ja pruunsöed 474 109 tonni. 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. https://aleklett.wordpress.com/2014/05/07/european-energy-horizons-2014/ Põlevkivi Eestis Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t
Kasutatakse ahjukütusena (muidugi spetsiaalse konstruktsiooniga ahjudes) soojusenergia tootmiseks. Raske kütteõli ehk küttemasuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Kasutatakse soojus- ja elektrienergia tootmiseks. Käesoleva sajandi alguses hinnati söevarusid maailmas ca 984 miljardile tonnile . 2/3 varudest on USA-s, Venemaal, Hiinas, Austraalias, Indias ja Saksamaal. Tänast tarbimist ja tarbevarusid arvestades jätkuks sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 146 miljardile tonnile . Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud keskmiselt 3 4 miljardit tonni aastas. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja...ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial,
annaabi.ee 
