üldistatakse omakorda mõtlemises. Psüühilise arengu puudulikkuse korral on mõistete formeerumine pidurdatud ja piirdub üksnes madalamal üldistuse tasemel olevate mõistetega. Mõistete kujunemise taset iseloomustab aktiivne ja passiivne sõnavara. Mõtlemine on sisuliselt häiritud kui ta ei peegelda objektiivset tegelikkust õigesti. Sundmõte on teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte , mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise au saab. Ülekaalukas mõte on inimese teadvuses domineeriv mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemise tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Luulumõte on haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Depressiivse luulu avalduskujud hõlmavad inimese enda omaduste, väärtuste ja võimete hindamist tegelikkusele mittevastavalt negatiivsetena. Mõtlemishäirete kujunemises osalevad mitmed tegurid
alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul. ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. SUNDMÕTE on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise aru saab. LUULUMÕTE haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile 8.TEADVUSE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED Teadvuse funktsioon : orienteerumine maailmas teadvus on kõrgemat liiki peegeldusprotsess ja erinevat liiki info ühendaja ajus ( Crick oli teadlane, kes leidis, et ajukoore 5 kihi püramiidrakud on seotud info sidumisega üks neuron annab märku punasest värvist, teine ruudu kujust ja kui impulsid
- Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania patsiendid. - Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine - Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2 aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga. 2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia. - Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse kohta. Seotud surmahirmuga
annaabi.ee 
