poosides. Eelistati tumedaid värve, eriti musta ja lillat. Bütsantsi stiilis rajatud kirik meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid. Kiriku aknad tehti väiksed, nii valitses jumalakojas jahe poolhämarus. Bütsantsi arhitektid planeerisid linnu nii, et linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik ja väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad. Bütsantsis hinnati kõrgelt käsitööliste-tarbekunstnike kunstiväärtusega toodangut. See oli otsitud kaup nii keisririigis, kui ka väljaspool riigi piire. Bütsantsi kunstile on ette heidetud jäika kinnipidamist kord omaks võetud kujutuslaadist.(Palamets 1991: 53-55) Hipodroom Hipodroom on hobuste võidukihutamiseks kohandatud ovaalikujuline ringrada, mille äärde on püstitatud tribüünid pealtvaatajatele ja tallid hobustele, see on avaliku elu peamine keskus.
Uue võimu ühe esimese ettevõtmise hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse.Seda oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks.Samas tahtsid seda paljud kunstnikud kuna Vabariigiajal seda ei õnnestunud luua.Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist. Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide
P. Webb, 1859) sai liikumise arhitektuursete tõekspidamiste etaloniks. Oli aluseks hiljem juugendis keskseks kujunenud plastilisele, seest-väljapoole projekteerimisprintsiibile, mahtude asümmeetrilisele kompositsioonile ja akende paigutusele. Liikumise mõjul loodi mitmeid käsitööliste liite ka Austrias ja Saksamaal, kus moodustasid Deutscher Werkbundi vanameelsema, tööstusdisaini eirava leeri. Deutscher Werkbund (sks.), 1907 Münchenis loodud arhitektide, tarbekunstnike, töösturite jt. loominguline ühendus, mille rajajaiks olid H. Muthesius, P. Behrens, H. Tessenow jt. D. W-i novaatorlus seisnes kunstilise kujundamise ja kaasaegse tööstusliku tootmise ühendamise idees, vastandudes seega inglaste Arts and Crafts Movementile. Ideoloogiline vastuolu standardiseerimise (Typisierung) ja individuaalse loomevabaduse pooldajate vahel kestis läbi D. W-i ajaloo. Moodsa tööstusdisaini sünni kulminatsiooniks oli D
annaabi.ee 
