Talvoja. Roode õppis aastail 1944-47 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits), kus oli säilinud veel Pallase vaim ja huvi moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu. Seejärel õppis ta ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires) ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoi lagrisse, mis oli erilaager
Kuid juba sama aasta novembris asus ta tööle ENSV Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskusesse, millest aja jooksul kujunes RPI ,,Eesti Projekt". Töötades seal kuni 1958. aastani, jõudis ta olla grupijuht, töökoja juhataja, projektide peaarhitekt ja lõpuks kolm aastat instituudi peaarhitekt. Tõsiselt suurendas A. Kotli koormust pedagoogiline töö. Sõja järel valmistati arhitekte ette TPIs ja sisekujundajaid-mööblikunstnikke ning aiandusarhitekte Riiklikus Tarbekunstiinstituudis. Viimases oli A. Kotli 1947-1950 sisekujunduse kateedri professori kohusetäitja ja 1948-1954 osales ta TPI õppetöös. 1958. a. loobus A. Kotli pingelisest praktiseerivast tööst ,,Estonprojektis", sest ta kutsuti tööle Teaduste Akadeemia Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehituse ja arhitektuuri sektori juhataja kohale. Meherammu nõudva erialase koormuse kõrval jõudis ta hoolitseda suure perekonna eest, kuhu 1941. a. oli lisandunud poeg Jüri ja 1943. a. tütar Anu. Kuni 1949. a
(Kalurid, Sportlane, Viiuldaja, Tütarlaps kassiga). Eskel on teinud ka hulgaliselt monumente :E.Vilde JA A.Adamsoni monumendid Tallinnas. Kunstnik on teinud ka mitmeid hauamonumente nii Tallinnas kui ka Moskvas. Viimastest väärib esiletõstmist koos abikaasa Jutaga loodud kirjanik Lev Kassili hauasammas Novodevitšje kalmistul Moskvas. Eskel oli abielus skulptor Juta Eskeliga, kes oli samuti skulptor. Ta õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud. Seevastu on ta kogu elu töötanud vabakutselise kunstnikuna ning on ka Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema tuntumad tööd on: "Piia" (kips, 1958) "Lapsed" (keraamika, 1959) "Ema" (šamott, 1963) "Kolhoosineiu" ehk "Tütarlaps kausiga" (šamott, 1964, Tallinnas Kaarli puiestee ääres) Lydia Koidula bareljeef (pronks 1972) Maria Purpuri mälestusmärk (1999)
annaabi.ee 
