väikeomanikud loobuksid kasutult seisvatest maatükkidest. 1851. aastaks oli 1/3 Inglismaa haritavast maast jaotatud maavaldusteks, mille suurus oli vähemalt 300 aakrit 1a = 4048 m2 (www.hot.ee) Maaomanikud otsustasid, et maid saaks tarastatuna märksa efektiivsemalt kasutada. Põldude ümber istutati hekid ja ehitati aiad ning loodi väiksemaid põldusid. Inglise parlamendis ajavahemikus 1759- 1801 vastu võetud tarastamisaktid tähendasid ühtlasi ka seda, et senised ühiskarjamaad tarastati. Põllumajandusrevolutsiooni ajal tarastati Inglismaal ühtekokku kolm miljonit hektarit maad. . (www.miksike.ee) Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine)
8. Karavell- Kesk ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas. Astrolaab- tähekõrgusmõõtur. Must surm- katkuepideemia 14.sajandil. Kapitalism- eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum. Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad. Humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal. Renessanss- keskaja lõpul Lään-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus. Kolonialism- Asumaa- Idakaubandus- Hindade revolutsioon- Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Protestantlikud usuvoolud e protestantism- Inkvisatsioon-
Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. 17.-18. saj domineeris kolmeväljasüsteemis kesapõllundus: põlispõld oli jaotatud kolmeks väljaks, igal aastal oli üks neist kesa all. Maaparandusvõttena kasutati endiselt kivikoristust, hakati põldude ümber kivist adu ehitama. Põldude kraavitamine ei olnud tollal veel kombeks. Põlde ja heinamaasid ka tarastati. 18. saj lõpust hakkasid Eestis levima uued põllukultuurid. Seni kasvatati põhiliselt rukist, otra, kaera, lina ja hernest, ka naerist, kapsast, uba, kanepit ja nisu. Nüüd hakati kasvatama kartulit, arenesid viljalõikuse ja -peksmise riistad. Ristiku kasvatamine. Hakati kraavitama põllu- ja heinamaid. 1850ndatel torudrenaaz. 6. Eesti asulate areng: avaasulad -> linnusasulad -> keskaegsed linnad -> kujunemine tänapäevasteks linnadeks
annaabi.ee 
