Pärast sellest rüüstest toibumist alustas Rooma võitlust Kesk-Itaalia mägismaal elava sõjaka itali hõimurühma samniitidega. Roomlased pidasid nende vastu kolm rasket sõda. Kuigi samniite toetasid etruskid ja gallid, õnnestus roomlastel lõpuks neist jagu saada. Nii samniidid kui ka etruskid alistati Rooma võimule, gallid aga tõrjuti tagasi Po tasandikule. Roomast sõltumatuks jäid veel Lõuna-Itaalia kreeka linnad eesotsas Tarasega. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago, kunagisest foiniiklaste kolooniast väljakasvanud võimsa mereriigi, mis oli endale alistanud nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid
Sellegipoolest roomlased võitsid ja samniidid allutati Rooma liitlastena. Järgnevalt võitsid roomlased ka galle ja etruske. Enamus etruski linnu alistus Rooma ülemvõimule. 287 Hortensiuse seadusega (Lex Hortensia) sätestati, et plebeide koosoleku otsused on siduvad kogu Rooma riigile. Plebeide koosolek, kus nüüdsest osalesid ka patriitsid, muutus Rooma kõrgeimaks seadusandlikuks organiks. Õiguslik erinevus patriitside ja plebeide vahel kadus. Konflikt Tarentumiga (Tarasega) ja Itaalia alistamise lõpuleviimine: 280 tuli Tarentumi kutsel Itaaliasse Epeirose kuningas Pyrrhos ja saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle. 275, pärast Pyrrhose naasmist Sitsiiliast, võitsid roomlasi teda Beneventumi lahingus ja Pyrrhos lahkus Itaaliast. 272 alistus Tarentum roomlastele. 265 vallutasid roomlased viimase sõltumatu etruski linna Volsinii. Keskmine vabariik 264 133 Esimene Puunia sõda 264 241:
a.) vallandusid Sürakuusas taas sisesegadused ja alistatud linnad lõid lahku. Stabiilsem periood saabus Sürakuusale alles uue ainuvalitseja Hieroni võimuletõusuga 275. a, kelle ajal saar langes sisuliselt Rooma võimu alla. Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine Rooma ülemvõimule. Rooma võimu laienemine Itaalias 4. sajandi teisel poolel viis selle riigi otsesesse kokkupuutesse kreeka linnadega Lõuna-Itaalias ja tõi kaasa konflikti seal teiste üle domineerida üritanud Tarasega (ladina nimega Tarentum). Mitu linna Thurii, Lokri, Rhegion ja Kroton , kus võimul roomasõbralikud oligarhiad, andsid end roomlaste kaitse alla. Taraslased nägid selles ohtlikku sekkumist oma mõjusfääri, ja kui Rooma eskaader ilmus Tarase reidile, rikkudes varem sõlmitud lepingut, millega roomlased olid nõustunud mitte purjetama ida pool Krotonit, võtsid ärritatud tarentumlased ette rünnaku ja uputasid mitu Rooma laeva. Asja klaarima tulnud Rooma saatkond saadeti
annaabi.ee 
