kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma isa surma oma isa vaimuga ja saab teada, et ta isa hoopis tappeti mitte ta ei surnud loomulikku surma nagu alguses arvati, siis ta pühendus sellele, et tema isa tapja saaks selle eest ka väärilise tasu. Samas peab olema ka hea valitseja tunnuseks see, et ta peab kuulama ka teisi inimesi mitte ainult ennast ja mitte tegema selle järgi otsuse kuidas ise tahad. See omadus minu arvates prints Hamletil täielikult puudus. Küll mitte kogu aeg alguses ta kuulas teiste arvamusi ja ka tegutses selle põhimõtte järgi. Kuid hiljem peale oma isa
Riiki käest. 17)Oli hirmul, uudishimulik ja kohati ei huvitanud 18) kartsid ja põgenesid, kuid asjatult. 19),,Tulgu, mis tuleb, poisid ja olgu me saatus, nüüd siin metsas, mis tahes, aga elusalt ärgu andku keegi end vaenlase kätte. Kui juba kord surema peab, eks ole siis ausam ja mehisem surra võitluses kui lasta end vangina tappa 20)punased tegid vangidega Tartus ja Rakveres tappatöid nendega. Vangid tappeti. 21)Lätlasi, 3.osa 22) Ta tundis seal olles surmahirmu ja kartis et saab surma 23) koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda vihanud noortes ärkab aegamööda tapmise mõnu 24)Ta tunneb end väga halvasti. Ta pööras ära kui küsiti nt: miks just tema pidi? Siis Ahas vastas:,,Ah rumalus, sõjas ei küsita miks. Võibolla sellepärast, et ta oli kõige parem . . . Midagi ei saa muidu. Rolland ütleb, et isegi Jumal võitleb . . . Aidake . . . jne.
Jane Eyre aitas ravida seda meest ja järgmine päev teda saadeti ära. Jane Eyre ei teadnud kes seds võiks teha seda. Seda sõpra üritas tappas rikka mehe pruut kellel olid probleemid peaga. Järgmistel päevadel oli kõik nendel hästi.Nemad rääkisid üksteisega, jalutasid koos. Jane õppetas tema tüttart. Ühel päeaval Janile saadeti kiri kus oli kirjutatud, et tema tädi kes visks teda kodust välja juba suremas. Probleem oli selles,et tädi poja tappeti ära ja kui tädi sai teada sellest tema hakkas süda valutama. Jane Eyre palus rikkast meest,et ta lubaks teda koju paariks päevaks sõita. Ta andis Janile raha ja ütles,et Jane kiiremini tuleks tagasi kuna ilma temata ta ei saa. Kui Jane jõudis tädi juurde, Tädi ütles,et talle 2 aastat tagasi saadeti tädile saadeti kirja Jane onult, kus oli kirjas,et tahab Jane enda juurde võtta ja kasvatada. Tädi kirjutas talle kirja kus oli öeldud,et Jane suri lastekodus. Tädi valetas onule
-Ants endamisi mõtles rääkidees lastest Jürkaga. "Nõnda on inimesega siin ma peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti. Kuidas teha nõnda, et inimene usuks õieti ja ka elaks õieti?" (lk134) -Kirikuõpetaja endamisi peale Antsu tunnistust Jürka aastate pikkuse pettmisest. "...jumal tahtis näitada, kui vähe loeb tema ees noorus ja ilu. Veel rohkem:jumalale ei meeldi ilu, sest ta toob himu."(lk140) -Jutustaja peale Juula j Jürka vestlust sellest kuidas Noor-Ants tappeti. "...tõuseb elevates himu samuti patustades sura, sest ei ole suuremat kiusatust kui ilus patt."(lk142) -Kirkiuõpetaja Antsule kõnes NooreAntsu surma üle. "...imestas ainult, kuidas küll maailma asjad on seatud: on elus, ei karda; on surnud, kardab."(lk152) -Riia mõiskleb selle üle, et isa ei norska kuna kardab ema ja see on kummaline tema jaoks, tegelt võttis isa lihtsalt ema kalleid magamispulbried. "Vaenlase peab maha lööma"(lk157)
annaabi.ee 
